Jõeorg
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
 |
Selles artiklis puuduvad viited. Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid. |
Jõeorg on piklik negatiivne pinnavorm, mis on tekkinud jõe erodeeriva tegevuse tagajärjel.
Vastavalt oru morfoloogiale eristatakse sängorgu, lammorgu, sälkorgu, kanjonorgu, kuristikorgu ja moldorgu.
Jõeoru moodustavad orupõhi ja orunõlvad. Orupõhi jaguneb jõesängiks ja lammiks. Orunõlva piirab alt nõlvajalam ning ülalt oruserv.[1]
Jõeorud võivad blokeerida tuule, luues jahedama temperatuur päevasel ja soojema temperatuuri öösel. Esimesed kogukondadega tsivilisatsioonide jäljed leiti just jõeorgudest. Ka tänapäeval elab erinevates orgudes palju inimesi, mis kaitseb neid tuule eest, ning isegi kui oru ülemises osas on udu, siis orus on päikesepaiste.
Talvel tekivad jõeorgudes V-kujulised jääliustikud.
Vaata ka [muuda]
Viited [muuda]
- ↑ Maastik, A. 2008. Hüdroloogia ja hüdromeetria (lühikursus). Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, Veemajanduse osakond, Tartu. 108 lk.
