Andkhvoy
| Andkhvoy | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||||
| |||||||
 Mošee Andkhvoys | |||||||
| Elanikke | 30 600 (2007) | ||||||
|
| |||||||
| Koordinaadid | 36° 57′ N, 65° 7′ E | ||||||
  | |||||||
Andkhvoy (varasemad eestikeelsed nimekujud Andhui ja Andhoi) on linn Afganistani põhjaosas Fāryābi provintsis Türkmenistani piiri lähedal Qeyşāri jõe ääres, Hindukuši ja Amudarja vahel kõrbe servas, Balkhist lääne pool.
Andkhvoy piirkond on viljaka mullaga, kuid ebatervisliku kliimaga. Pärslased on seda kõrvetava liiva, soolase vee, kärbeste ja skorpionide pärast nimetanud maapealseks põrguks.
Elanike arvuks hinnatakse 13 000 (1981. aasta hinnangul 13 500). Varem on see ulatunud 25 000-ni.
Elanikud on peamiselt türkmeenid. Usbekid ja tadžikid on vähemuses.
Umbes 60% Afganistani käsitöövaipadest valmistatakse Andkhvoys. Karakullist valmistatakse villa. Kootakse jämedaid kangaid.
Kaubeldakse puuvilja ja karakullnahkadega.
Tegeldakse ka põllumajandusega.
Andkhvoyst lõuna pool kaevandatakse kivisoola.
Elektrienergiaga varustamise tagab Türkmenistan 2002. aastal valminud liini LEP-110 Andkhvoy– Sheberghān kaudu.
Joogiveest on suur puudus.
Hiljuti sai linn mobiiltelefoniühenduse.
Legendi järgi rajas linna Aleksander Suur. Linna ümbritses Andkhvoy khaaniriik, mis 1820. aastani kuulus Turkestani (Buhhaara emiraati). Aastal 1820 piiras Dost Mohammed linna neli kuud, vallutas selle tormijooksuga ning tegi maatasa. Andkhvoy khaan alistus afgaanidele. Aastal 1885 ühendati Andkhvoy Vene-Afganistani piirikomisjoni otsusel ametlikult Afganistaniga.
Andkhvoys suri 1825. aastal inglise rändur William Moorcroft.