Badakhshāni provints

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Afganistani provintsist; Badakhshāniks võidakse nimetada ka ajaloolist piirkonda Badahšani

Badakhshāni provints

puštu د بدخشان ولايت
de Badakhshān Wilāyat
dari ولایت بدخشان
Velāyat-e Badaḫšān

Pindala: 44 059 km²
Elanikke: 919 900 (2013/2014)
Rahvastikutihedus: 20,9 in/km²
Keskus: Feyẕābād
Badakhshāni provintsi asend Afghanistanis

Badakhshāni provints on 1. järgu haldusükssu (provints) Afganistani kirdeosas. Ta piirneb Tadžikistani, Hiina ja Pakistaniga. Ta on üks kolmekümne neljast Afganistani provintsist.

Badakhshāni provints asub Afganistani äärmises kirdeosas Hindukuši mägede ja Amudarja jõe vahel. Ta piirneb põhjast Tadžikistaniga, idast 76 km pikkuselt Hiina Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkonnaga ja kagus Pakistaniga. Lõuna poole jääb Afganistani Nūrestāni provints ja lääne poole Takhāri provints.

Provintsi pindala on 44 059 km2.

Badakhshāni provints on osa Badahšanist, mille teise osa moodustab Tadžikistanis asuv Mägi-Badahšan.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Badakhshāni provintsi haldusjaotus enne 2005. aastal toimunud ümberkorraldusi

Badakhshāni provintsi rahvaarv on muutunud järmiselt:

  • 1957: 430 424
  • 1979: 497 000
  • 2004: 1 048 600

Peamised rahvad provintsis on tadžikid, usbekid, kirgiisid, pamiirlased ja puštud. Badahšanlased moodustavad tadžikkide eraldi etnilise rühma ja usulise kogukonna. Nende murded on suguluses kunagise sogdi keelega. Usutunnistuselt on nad ismailiidid.

Suurem osa Badakhshāni provints elanikke on sunniidid ning palju on ka imamiitlikke šiiite (ismailiidid ja nizariidid).

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Badahšan oli kunagi osa Baktriast.

Alates 1657. aastast oli Badahšan iseseisev usbeki vürstiriik.

18221859 pidi ta maksma andamit Kondūzile. Alates 1859. aastast on ta lühikeste katkestustega olnud Afganistani (hiljem osalt Venemaa, Nõukogude Liidu ja Tadžikistani) osa.

1873. aastal määrati IngliseVene lepinguga kunstlikult kindlaks provintsi piirid ning tunnustati sõnaselgelt selle kuulumist Kabuli emiirile. Puhvertsoonina Venemaa ja Briti valduste vahel loodi provintsi koosseisus Vākhāni koridor.

Aastal 1895 jaotati provints Afganistani ja Venemaa vahel ning piiriks määrati Pandži jõgi. Venemaale kuulunud osa on praegu Tadžikistani Mägi-Badahšani autonoomne vilajett.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]