Mata Hari

Allikas: Vikipeedia
Mata Hari

Mata Hari (õieti Margaretha Geertruida Zelle; 7. august 1876 Leeuwarden15. oktoober 1917) oli Hollandi eksootiline tantsija, kes hukati Saksamaa spioonina, rahvuselt friis.

Ta sündis mütsitegija Adam Zelle ja tema abikaasa Antje van der Meuleni tütrena. Pärast vanemate surma abiellus ta 1895 šotlasest kapteni Rudolph Campbell McLeodiga, kes oli temast kakskümmend aastat vanem. 1896 sünnitas ta poja. Samal aastal suunati tema mees Indoneesiasse Jaavale. Seal nende poeg suri ning sündis tütar. Abielu ebaõnnestus, sest Campbell oli joodik ja peksis naist. Lõpuks põgenes Margaretha 1904 Amsterdami ja sai 1906 lahutuse. Tütre aga võttis mees pärast lahutust enda juurde. Naine sai küll kohtuprotsessi kaudu tütre tagasi, kuid ta ei saanud oma lahutatud mehelt raha.

Pärast ebaõnnestunud katset õpetajaks saada sõitis ta Pariisi ja hakkas tantsijaks. Oma kunstnikunimeks valis ta Mata Hari, mis tähendab malai keeles päikest, sõna-sõnalt tõlgituna päeva silma. Ta laskis liikvele kuulujutte, justkui olnuks tema ema jaavalane või et ta kasvas Jaaval üles. Vahel esines ta jaava printsessina. Samuti oli ta tuntud kurtisaan, kes suhtles tihedalt paljude poliitikute ja sõjaväelastega. Tantsijana esines ta paljudes Euroopa linnades.

Esimese maailmasõja ajal sai temast Saksa salaluure organisatsiooni Abwehri spioon, nimega H21 — sakslasi huvitas sõjaväelastelt, saadav info prantsuse sõjaväe kohta. Tema tähtsust spioonina on suuresti ülehinnatud, sest eksootilisele tantsijannale ei tutvustata sõjasaladusi. Küll võis ta pidevalt ringi liikudes dokumente edasi anda. 1916 värvati ta ka prantsuse spiooniks ähvardusega ta kui neutraalse riigi kodanik sõja lõpuni riigist välja saata.

Prantsusmaa salapolitsei Sûreté ei uskunud hästi Mata Hari aususse ja palus tal toimetada viis kirja Prantsusmaa agentidele okupeeritud Belgias. Tegelikult olid need agendid peale ühe sakslaste poole üle läinud. Kuigi Mata Hari ei sõitnud Belgiasse, vaid Hispaaniasse, olid kirjad tema pagasi seast varsti kadunud, nagu läbiotsimine näitas, ning sakslased vahistasid viimase agendi Belgias. Saksa mereväeatašee Hispaanias von Kalle saatis Saksa salaluurele Amsterdamis šifreeritud telegrammi korraldusega edastada H21-le tšekk 15 000 peseetale, mille too pidi ise Pariisis vastu võtma. Telegrammis oli aga kasutatud (ilmselt teadlikult) vananenud šifrit, mille prantslased olid juba varem lahti murdnud samuti said nad telegrammist teada, et Mata Hari saabub Pariisi. Ööl vastu 14. veebruari 1917 Mata Hari vahistati. Kohtus eitas ta kõiki süüdistusi, kuid mõisteti 21. juunil süüdi spionaažis ja hukati oktoobris Pariisi lähedal Vincennes'is.

Tema saatusest on tehtud hulk filme, mille peaosades on mänginud Asta Nielsen (1921), Magda Sonja, Greta Garbo (1932), Zsa Zsa Gabor, Jeanne Moreau (1964) ja Sylvia Kristel.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]