Šveitsi liidupresident

Allikas: Vikipeedia

Liidupresident (saksa keeles Bundespräsident, prantsuse keeles Président de la Confédération, itaalia keeles Presidente della Confederazione, romanši keeles President da la Confederaziun) on Šveitsi seitsmeliikmelise valitsuse ehk Liidunõukogu eesistuja.

Valimiskord ja ametiaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liidupresident valitakse Šveitsi parlamendi Liidukogu kahe koja ühisistungil üheks aastaks. Tema volitused algavad 1. jaanuaril ja lõpevad sama aasta 31. detsembril. Tavaliselt roteerub positsioon Liidunõukogu liikmete seas viisil, mis võimaldab igaühel neist seitsme aasta kestel korra liidupresidendi ametit pidada (eeldusel, et nad kõik on nii kaua ametis). Tavaliselt valitakse Liidunõukogu liikmed presidendiks vanuse järjekorras ja sama isikut kaheks aastaks järjest ei valita.

Õigused ja kohustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liidupresidenti võib tinglikult nimetada valitsusjuhiks, kes täidab ka mõningaid riigipea ülesandeid. Juriidiliselt ei ole ta siiski ei valitsusjuht ega riigipea, sest selliseid ametikohti Šveitsi põhiseaduse kohaselt ei eksisteeri. Võrreldes teiste Liidunõukogu liikmetega ei ole tal mingeid eriõigusi, küll aga kaks täiendavat ülesannet – juhatada Liidunõukogu istungeid ja täita muudes riikides riigipeale kuuluvaid esindusfunktsioone (riigipühadel kõnede pidamine, riigi esindamine teatud rahvusvahelistel üritustel, jms). Need ülesanded lisanduvad tema põhiülesannetele, milleks on tema haldusalas oleva osakonna (meie mõistes ministeeriumi) juhtimine.

Liidupresidendil on otsustav roll täita juhul kui valitsuses toimuval hääletusel on poolt- ja vastuhäälte arv võrdne. Sellisel juhtumil otsustab hääletustulemuse liidupresidendi hääl.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]