Friedebert Tuglas
| See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
| Friedebert Tuglas | |
Friedebert Tuglas aastal 1910 |
|
| Sünninimi | Friedebert Mihkelson või Michelson |
| Sünniaeg | 2. märts 1886 |
| Sünnikoht | Ahja, Võnnu kihelkond, Eesti |
| Surmaaeg | 15. aprill 1971 |
| Surmakoht | Tallinn, Eesti |
| Rahvus | eestlane |
| Amet | kirjanik, kirjanduskriitik, kirjandusteadlane, tõlkija, ajakirjanik |
Friedebert Tuglas (aastani 1923 Friedebert Mihkelson või Michelson; 2. märts 1886 Ahja, Võnnu kihelkond, Tartumaa (praegu Põlvamaa) – 15. aprill 1971 Tallinn) oli eesti kirjanik, kriitik, kirjandusteadlane, tõlkija ja ajakirjanik.
Sisukord |
Elukäik [muuda]
Friedebert Tuglas oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901. aastal suundus ta Tartu linnakooli, seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Seejärel jätkas ta haridusteed Hugo Treffneri Gümnaasiumis.
Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist. Ta arreteeriti detsembris ja ta veetis kaks kuud Toompea vanglas (kus kirjutas proosaluuletuse "Meri"). 1906.–1917. aastani elas ta pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918. aastal abiellus ta Emma Elisabet Oinasega.
Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Aastail 1921–1922 oli ta kirjanikkude ühingu "Tarapita" samanimelise ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja. Tuglas oli Eesti Kirjanikkude Liidu üks asutajaid 1922. aastal[1] ning 1920. ja 1930. aastail mitu korda liidu esimees.
1946. aastal valiti Tuglas Nõukogude Eesti akadeemikuks ja ta pälvis rahvakirjaniku tiitli, kuid 1940. aastate lõpul langes ta põlu alla. Tema rahvakirjaniku aunimi tühistati, ta heideti välja Eesti NSV Kirjanike Liidust, tema varasem looming kõrvaldati käibelt ja tema kui tõlkija nimi raamatute tiitellehtedel kaeti tušiga.[1]
Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule.
2. märtsil 1972 anti Ahja Keskkoolile Friedebert Tuglase nimi.
Looming [muuda]
Kirjandusteadlasena on Friedebert Tuglas väitnud, et tema suur mõjutaja oli Taani ametivend Georg Brandes. Tuglase loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad. Teda peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks.
Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi:
- 1901–1914: otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism. Kirjandusse tuleb ta realistlike jutustuste ja novellidega ("Siil", "Hunt", "Hingemaa") ning revolutsiooniromantiliste luuletuste ja proosapaladega (poeem "Meri" ja "Kätki laul"). Varasemad tööd on koondatud kogusse "Liivakell" I–II (1919, 1920). Sellesse perioodi kuuluvad tähtsamad teosed on jutustus "Siil" (1901), novell "Hunt" (1903), novell "Hingemaa" (1906), poeem "Meri" (1908), novellikogud "Kahekesi" (1908) ja "Õhtu taevas" (1913).
- 1914–1925: kõrgperiood. Seda perioodi iseloomustavad novellid ja uusromantism. Jäävväärtuslik on omapärane, pildirohke, sümbolitele ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming. Sellesse perioodi kuuluvad tähtsamad teosed on kunstifilosoofiline suvitusromaan "Felix Ormusson" (1915), uusromantilised kogud "Saatus" (1917), "Raskuse vaim" (1920) ja "Hingede rändamine" (1925).
- 1925–1971: psühholoogilise realismi periood. Selle perioodi tähtsaim näide on romaan "Väike Illimar" (1937), mis kujutab lapse silme läbi mõisaelu ja -inimesi.
Ta viljeles ka kirjanduse lühižanre (esseede ja marginaalide kogumik "Marginaalia") ja tõlkis meisterlikult muu seas soome keelest.
Ta avaldas ka reisikirju ("Teekond Hispaania", 1918; "Teekond Põhja-Aafrika", 1928–1930; "Ühe Norra reisi kroonika", 1939) ja mälestusraamatuid.
Tuglas avaldas monograafiaid Juhan Liivist ("Juhan Liiv", 1914, 1928), A. H. Tammsaarest ("A. H. Tammsaare", 1928) ja Mait Metsanurgast, uurimusi ("Eduard Vilde ja Ernst Peterson", 1909; "Kirjanduslik stiil", 1912; "Ado Grenzsteini lahkumine", 1927; "Eesti Kirjameeste Selts", 1932; "Lühike Eesti kirjanduslugu", 1934) ning kirjanduskriitikat. Kriitiliste tööde paremik avaldati aastatel väljaannetes "Kriitika" I–VIII (1935–1936).
Tunnustused [muuda]
Artiklid [muuda]
- "Tarapita!", Tarapita nr. 1 1921–1922
- Oskar Rootsman., Looming nr. 1 1924
- Kaheksa aastat Juhan Liivi elust., Looming nr. 4,5 1927
- Eesti novellikirjandus 1930., Eesti Kirjandus nr. 2 1931
- Anna Haava lasteluulest., Anna Haava, Miina Hermann, Aino Tamm. 70 a. sünnipäevaks 1934
- Eesti romaan 1934, Eesti Kirjandus nr. 3 1935
Vaata ka [muuda]
- Friedebert Tuglase monument
- Soomes tegutsev Friedebert Tuglase Selts
- Friedebert Tuglase novelliauhind
- Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus (kuni 1993. aastani Friedebert Tuglase majamuuseum)
Viited [muuda]
- ↑ 1,0 1,1 Rein Veidemann. 101 eesti kirjandusteost. Varrak, Tallinn 2011, lk 47–49.
Välislingid [muuda]
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Friedebert Tuglas |
- Friedebert Tuglas raamatukogude e-kataloogis ESTER
- Personaalia raamatukogude e-kataloogis ESTER
- Friedebert Tuglas Eesti artiklite andmebaasis ISE
- Personaalia Eesti artiklite andmebaasis ISE
- Tuglasele pühendatud ingliskeelne sait
- Friedebert Tuglas Ulmekirjanduse BAASis
- Friedebert Tuglas’e ilukirjanduslik stiil., Eesti Kirjandus nr. 8,9,10,12 1931
- Fr. Tuglas stilistina, Eesti Kirjandus nr. 2 1936
- Rahvuslik kirjandus, tema kõne Eesti Kirjanduse Seltsi aastakoosolekul 29. IV ja Tallinna Töölisteatris 4. V 1934, Eesti Kirjandus nr. 2 1936
- Friedebert Tuglas Eesti biograafilises andmebaasis ISIK