Friedebert Tuglas

Friedebert Tuglas
Friedebert Tuglas aastal 1910
Sünninimi	Friedebert Mihkelson või Michelson
Sünniaeg	2. märts 1886
Sünnikoht	Ahja, Võnnu kihelkond, Eesti
Surmaaeg	15. aprill 1971
Surmakoht	Tallinn, Eesti
Rahvus	eestlane
Amet	kirjanik, kirjanduskriitik, kirjandusteadlane, tõlkija, ajakirjanik

Friedebert Tuglas (aastani 1923 Friedebert Mihkelson või Michelson; 2. märts 1886 Ahja, Võnnu kihelkond, Tartumaa (praegu Põlvamaa) – 15. aprill 1971 Tallinn) oli eesti kirjanik, kriitik, kirjandusteadlane, tõlkija ja ajakirjanik.

Elukäik

Friedebert Tuglas oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901. aastal suundus ta Tartu linnakooli, seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Seejärel jätkas ta haridusteed Hugo Treffneri Gümnaasiumis.

Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist. Ta arreteeriti detsembris ja ta veetis kaks kuud Toompea vanglas (kus kirjutas proosaluuletuse "Meri"). 1906.–1917. aastani elas ta pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918. aastal abiellus ta Emma Elisabet Oinasega.

Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Aastail 1921–1922 oli ta kirjanikkude ühingu "Tarapita" samanimelise ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja. Tuglas oli Eesti Kirjanikkude Liidu üks asutajaid 1922. aastal ning 1920. ja 1930. aastail mitu korda liidu esimees.

1946. aastal valiti Tuglas Nõukogude Eesti akadeemikuks ja ta pälvis rahvakirjaniku tiitli, kuid 1940. aastate lõpul langes ta põlu alla. Tema rahvakirjaniku aunimi tühistati, ta heideti välja Eesti NSV Kirjanike Liidust, tema varasem looming kõrvaldati käibelt ja tema kui tõlkija nimi raamatute tiitellehtedel kaeti tušiga.

Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule.

2. märtsil 1972 anti Ahja Keskkoolile Friedebert Tuglase nimi.

Looming

Kirjandusteadlasena on Friedebert Tuglas väitnud, et tema suur mõjutaja oli Taani ametivend Georg Brandes. Tuglase loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad. Teda peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks.

Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi:

• 1901–1914: otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism. Kirjandusse tuleb ta realistlike jutustuste ja novellidega ("Siil", "Hunt", "Hingemaa") ning revolutsiooniromantiliste luuletuste ja proosapaladega (poeem "Meri" ja "Kätki laul"). Varasemad tööd on koondatud kogusse "Liivakell" I–II (1919, 1920). Sellesse perioodi kuuluvad tähtsamad teosed on jutustus "Siil" (1901), novell "Hunt" (1903), novell "Hingemaa" (1906), poeem "Meri" (1908), novellikogud "Kahekesi" (1908) ja "Õhtu taevas" (1913).

• 1914–1925: kõrgperiood. Seda perioodi iseloomustavad novellid ja uusromantism. Jäävväärtuslik on omapärane, pildirohke, sümbolitele ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming. Sellesse perioodi kuuluvad tähtsamad teosed on kunstifilosoofiline suvitusromaan "Felix Ormusson" (1915), uusromantilised kogud "Saatus" (1917), "Raskuse vaim" (1920) ja "Hingede rändamine" (1925).

• 1925–1971: psühholoogilise realismi periood. Selle perioodi tähtsaim näide on romaan "Väike Illimar" (1937), mis kujutab lapse silme läbi mõisaelu ja -inimesi.

Ta viljeles ka kirjanduse lühižanre (esseede ja marginaalide kogumik "Marginaalia") ja tõlkis meisterlikult muu seas soome keelest.

Ta avaldas ka reisikirju ("Teekond Hispaania", 1918; "Teekond Põhja-Aafrika", 1928–1930; "Ühe Norra reisi kroonika", 1939) ja mälestusraamatuid.

Tuglas avaldas monograafiaid Juhan Liivist ("Juhan Liiv", 1914, 1928), A. H. Tammsaarest ("A. H. Tammsaare", 1928) ja Mait Metsanurgast, uurimusi ("Eduard Vilde ja Ernst Peterson", 1909; "Kirjanduslik stiil", 1912; "Ado Grenzsteini lahkumine", 1927; "Eesti Kirjameeste Selts", 1932; "Lühike Eesti kirjanduslugu", 1934) ning kirjanduskriitikat. Kriitiliste tööde paremik avaldati aastatel väljaannetes "Kriitika" I–VIII (1935–1936).

Tunnustused

• Eesti NSV rahvakirjanik 1946

Artiklid

• "Tarapita!", Tarapita nr. 1 1921–1922
• Oskar Rootsman., Looming nr. 1 1924
• Kaheksa aastat Juhan Liivi elust., Looming nr. 4,5 1927
• Eesti novellikirjandus 1930., Eesti Kirjandus nr. 2 1931
• Anna Haava lasteluulest., Anna Haava, Miina Hermann, Aino Tamm. 70 a. sünnipäevaks 1934
• Eesti romaan 1934, Eesti Kirjandus nr. 3 1935

Vaata ka

• Friedebert Tuglase monument
• Soomes tegutsev Friedebert Tuglase Selts
• Friedebert Tuglase novelliauhind
• Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus (kuni 1993. aastani Friedebert Tuglase majamuuseum)

Välislingid

Tsitaadid Vikitsitaatides:

Friedebert Tuglas

• Friedebert Tuglas raamatukogude e-kataloogis ESTER
• Personaalia raamatukogude e-kataloogis ESTER
• Friedebert Tuglas Eesti artiklite andmebaasis ISE
• Personaalia Eesti artiklite andmebaasis ISE

• Tuglasele pühendatud ingliskeelne sait
• Friedebert Tuglas Ulmekirjanduse BAASis
• Friedebert Tuglas’e ilukirjanduslik stiil., Eesti Kirjandus nr. 8,9,10,12 1931
• Fr. Tuglas stilistina, Eesti Kirjandus nr. 2 1936
• Rahvuslik kirjandus, tema kõne Eesti Kirjanduse Seltsi aastakoosolekul 29. IV ja Tallinna Töölisteatris 4. V 1934, Eesti Kirjandus nr. 2 1936
• Friedebert Tuglas Eesti biograafilises andmebaasis ISIK