Marie Under

Allikas: Vikipeedia

Marie Under

Marie Under (27. märts 1883 Tallinn – 25. september 1980 Stockholm) oli eesti luuletaja.

Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under (sündinud Kerner). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis nelja-aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama.

Under käis aastatel 1893–1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Pärast õpingute lõpetamist töötas ta raamatukaupluses müüjana. Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles.

Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutšinosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last.

1904. aastal armus Marie eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse. Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes.

Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga.

Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse "Siuru" ja saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid", mis ilmus 1917. aastal.

Under on eesti suurimaid lüürikuid. Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust. Hilisem, mõtisklevam luule juurdleb elu valguse- ja varjupoole üle. 1944. aastal põgenes Under Rootsi. Seal kirjutatud värssides võib tunda koduigatsust.

Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus". 1981. aastal, üks aasta pärast surma, ilmus tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab".

Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse.

20. novembril 2006 esietendus KUMUs etendus "Under", mis jutustab Marie Underi eluloost.

[redigeeri] Looming

[redigeeri] Luulekogud

"Sonetid" (1917)
"Eelõitseng" (1918)
"Sinine puri" (1918)
"Verivalla" (1920)
"Pärisosa" (1923)
"Hääl varjust" (1927)
"Rõõm ühest ilusast päevast" (1928)
"Õnnevarjutus" (1929)
"Lageda taeva all" (1930)
"Kivi südamelt" (1935)
"Mureliku suuga" (1942)
"Sädemed tuhas" (1954)
"Ääremail" (1963)

[redigeeri] Valik- ja koondkogud

„Ja liha sai sõnaks“ (valimik kümnest kogust). Hando Mugasto kaas ja puugravüürid. Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, Tartu 1936, 366 lk.
Kogutud teosed, I köide (Eelõitseng; Sonetid; Sinine puri; Rõõm ühest ilusast päevast). Noor-Eesti Kirjastus, Tartu 1940
Kogutud teosed, II köide (Verivalla; Pärisosa; Hääl varjust ), 1940
Kogutud teosed, III köide (Õnnevarjutus; Lageda taeva all; Kivi südamelt). Järelsõna: Ants Oras, 1940
„Sõnasild” (luulevalimik). Orto, Vadstena 1945, 222 lk.
„Südamik” (valik luuletusi ja ballaade 1917–1957). Saatesõna: Aleksis Rannit. Ülemaailmne Eesti Kirjanduse Selts: New York; Vaba Eesti, Stockholm, 1957, 250 lk.
„Kogutud luuletused” (täiendatud ja autori poolt redigeeritud uusväljaanne). Saatesõna: Ants Oras. Vaba Eesti, Stockholm 1958, 523 lk.
“Valitud luuletused”. Koostanud ja järelsõna: Paul Rummo; illustreerinud Hando Mugasto. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1958, 280 lk.
“Kolmteist ballaadi”. LR 1963, nr. 10
„Uneretk” (valik luuletusi kogudest “Sädemed tuhas” ja “Ääremail”). LR 1968, nr. 13
„Mu süda laulab“ (luuletusi kolmeteistkümnest kogust). Koostanud Paul Rummo; järelsõna: Erna Siirak. Illustreerinud Vive Tolli. Eesti Raamat, Tallinn 1981; 2. trükk 1984
[Luuletused]. Sari Väike luuleraamat. Koostanud Ellen Niit. Eesti Raamat, Tallinn 1987
„Mureliku suuga; Sädemed tuhas; Ääremail“. Toimetanud ja järelsõna: Georg Grünberg. Eesti Raamat, Tallinn 1998
„Õnnevarjutus” (kogu ballaade). 2. trükk. Toimetanud ja järelsõna: Arne Merilai. Tänapäev, Tallinn 2000; 3. trükk 2003
„Under armastusest” (luuletused ja katkendid kirjadest). Valik ja järelsõna: Sirje Olesk. Tänapäev 2002
„Lauluga ristitud”. Tänapäev 2006, 588 lk.
„Laternaks mu enda süda”. Valik luulet, koostanud Viiu Härm, Tänapäev 2006, 91 lk.

[redigeeri] Kirjavahetused

Ivar Ivask, "Marie Underi kirju" – Keel ja Kirjandus 1990, nr. 7, lk. 422–429
Rutt Hinrikus, “Printsess ja kaanekukk” (Marie Underi ja Ants Laikmaa suhetest + Underi kirjad) – Looming 1997, nr. 8, lk. 1098–1122
Eduard Vilde kirjad Marie Underile – Looming 2006, nr. 5, lk. 744–754; samas lk. 755–761 ka Sirje Kiini artikkel „Vilde ja Under“
„Under ja Tuglas" (Marie Underi ja Friedebert Tuglase kirjavahetus“). Koostanud, ees- ja järelsõna: Rutt Hinrikus. Tänapäev, Tallinn 2006, 208 lk.

[redigeeri] Kirjandus

Ants Oras, “Marie Under” (lühimonograafia). Sari Meie kirjanikke, nr. 3, EKK, Lund 1963, 64 lk.
“Marie Underi eluraamat” I-II (I köites meenutusi, II köites esseid ja hinnanguid). Koostanud Artur Adson. Vaba Eesti, Stockholm 1974, 301 + 224 lk.
Erna Siirak, "Talendi maagia" (artiklid). ER, Tallinn 1987
“Marie Under. Personaalnimestik”. Koostajad Anne Valmas ja Vallo Kelder. Eesti Teaduste Akadeemia Raamatukogu, Tallinn 1994
“Marie Under” (ligi 300 fotoga pildialbum elu ja loomingu ülevaadetega). Koostajad Rutt Hinrikus, Janika Kronberg, Sirje Olesk, Tio Tepandi. Eesti Kirjandusmuuseum ja Ilmamaa, Tartu 2003, 288 lk.