Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik

Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik (E.E.L.K., varem ka EELK) oli vaba rahvakirik, kellel oli enesekorraldamise ning omavalitsemise õigus. 13. novembril 2010 ühines E.E.L.K. Eestis tegutseva Eesti Evangeelse Luterliku Kirikuga ning tegutseb edasi EELK Välis-Eesti piiskopkonnana. Neli kogudust USA-s on otsustanud mitte ühineda ja jätkavad Eesti Evangeeliumi Luteriusu Koguduste Liidu nime all.

Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik oli asutatud 1919. aastal Eestis, kuid 1944. aastal läksid kiriku juhtorganid ja umbes pool vaimulikest eksiili.

Kiriku taasühinemine

13. novembril 2010. aastal sõlmiti piiskoplikus Tallinna toomkirikus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder ja Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku peapiiskop Andres Taul alla nähtava ühtsuse lepingule, mis kinnitab ühtset usku ja ühendab okupatsiooni tõttu sunniviisiliselt kaheks rebitud kiriku üheks tervikuks.

Missioon

Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku eesmärgiks ja ülesandeks on jumalasõna kuulutamine, koguduste elava usu ja armastuse arendamine, usuliste, kõlbeliste, heategelike, hariduslike ja kasvatuslike tarviduste täitmine kui ka välis-, sise-, meremisjoni, diasporaatöö jne. edendamine ning üksikute koguduste ja nende ametiisikute tegevuse juhtimine, ühtlustamine, toetamine ja järelevalve.

Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku õpetuse aluseks on Vana ja Uue Testamendi prohvetite ja apostlite kirjad ning sümboliraamatuteks nimetatud kirju seletav Apostlik, Nikea ja Atanaasiuse usutunnistus, Augsburgi muutmata usutunnistus ja teised kirjad, mis on võetud Liber Concordiae nimelisse kirjade kogusse.

Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik oli kuni 1944. aastani suurima liikmete arvuga usuühing Eestis. Tema kirikupea (piiskop) kuulus ameti poolest Riiginõukogu koosseisu.

Kirikupead (piiskopid ja peapiiskopid)

• Piiskop Jakob Kukk (1870–1933) 1919–1933
• Piiskop Hugo Bernhard Rahamägi (1886–1941) 1934–1939
• Peapiiskop (kuni 1957 piiskop, alates 1944 eksiilis) Johan Kõpp (1874–1970) 1939–1964
• Peapiiskop Johannes Oskar Lauri (1891–1974) 1964–1971
• Peapiiskop Konrad Veem (1914–1996) 1972–1990
• Peapiiskop Udo Petersoo (1934–2006) 1990–2006
• Peapiiskop Andres Taul (sündis 1936) 2007–2010

Kirikupea kohusetäitjad

• Aleksander Kapp 1933–1934
• Jaak Varik 1939 (hooldaja)
• Anton Eilart 1944 (tegutses okupeeritud Eestis Johan Kõpu eest)

Teised piiskopid

• Piiskop Johannes Oskar Lauri (1891–1974) 1957–1964
• Piiskop Karl Raudsepp (1908–1992) 1976–1992

Piiskoplikud vikaarid

• Artur Soomre
• Johannes Oskar Lauri
• Ferdinand Jürgenson
• Hans Kubu

Konsistooriumi assessorid

1959. aastal kinnitas Kirikukogu Konsistooriumi järgmises koosseisus: peapiiskop Johan Kõpp, piiskop Johannes Oskar Lauri, ilmalik abipresident Viktor Kargaja, Jakob Aunver, Richard Koolmeister, Elmar Andreson, Johannes Nyman, Konstantin Steinmann.

26. märtsil 1972 pidas Stockholmi Eesti Majas oma esimese koosoleku konsistoorium järgmises koosseisus: peapiiskop Konrad Veem, Leo Anderson, Voldemar Palm, Jakob Aunver, Artur Taska, Jaak Taul. Peasekretär oli Arved Rossman.

Konsistooriumisse kuulusid selle tegevuse lõpul peapiiskop Andres Taul, konsistooriumi asepresident Peeter Põldre, assessorid Tiit Tralla, Tõnis Laar, Uudo Tari, Jaak Peeter Reesalu, Virge James, Joel Luhamets ja majandusassessor Naani Holsmer. Konsistooriumi peasekretär oli Hannes Aasa.

Usuteaduslik Instituut

E. E. L. K. Usuteadusliku Instituudi juhataja ja administraator oli peapiiskop Andres Taul.

Eesti Kirik

Kiriku häälekandja Eesti Kirik vastutav väljaandja oli peapiiskop Andres Taul, tegevtoimetaja Tiiu Pikkur. Alates 2008 ilmub ajalehe Eesti Elu (Toronto) vahel 4 korda aastas.

Praostid

• Kanada: Hannes Aasa
• Rootsi: Ingo Tiit Jaagu
• Saksamaa: Merike Schümers-Paas
• USA Chicago: Uudo Tari
• USA Esimene: Thomas Vaga

Tsitaat

„Armsad kaaskristlased, kaasmaalased!

Nende sõnadega tihti pöördus rahvapoole meist surma läbi lahkunud Peapiiskop Udo Petersoo. Need sõnad toovad esile meie vanemad ja vanavanemad, kes tõid põgenikena kaasa vabasse maailma eesti rahvakiriku alustele rajatud Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku, mis kestab tänapäevani.“

– Thomas Vaga

E.E.L.K. peapiiskop dr Andres Taul küsis konsistooriumi liikmetelt neid möödunud aasta juulis ametisse pühitsedes:

„«Kas tahate ka armastada Eesti Evangeelset Luterlikku Kirikut ja meeles pidada meie ühtset algust, et meie oleme Eesti vaba rahvakirik. Kas tahate töötada ja palvetada nähtava ühtsuse saavutamiseks, et Kristuse sõna ja palve – et «kirikud oleks üks» – võiks ka meie kohta täide minna?» Vastus oli üksmeelne: «Jah, Jumala abiga.»“

– Andres Taul: me oleme üks kirik, lahutatud poliitiliselt Eesti Kirik 27. aug. 2008

Vaata ka

• Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku koosseis 1943
• Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku kuldrist
• Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku Usuteaduslik Instituut
• Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku Õpetajate Raamatukogu
• Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
• Sihtasutis “Eesti Vaimulik Raamat”

Välislingid

• E.E.L.K. kodulehekülg
• Priit Rohtmets. Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku välissuhted aastatel 1919–1940

Kirjandus

• Konrad Veem. Eesti vaba rahvakirik: dokumentatsioon ja leksikon. 2. trükk. Stockholm, 1990.
• Johan Kõpp. Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirik paguluses, tema alus ja tegevusjooni. Vaimu valgusel, Ilmamaa, Tartu 2009; varem ilmunud: Eesti Kirik, 1963, nr. 9, lk. 121–128.
• Prof. Rahamägi valiti piiskopiks. Kaja, 20. juuni 1934, nr. 143, lk. 3.
• Kirikukogu astus kokku. Uus Eesti, 20. oktoober 1937, nr. 285, lk. 3.
• Ev.-luteri usu kirikule määrati hooldaja. Uus Eesti, 15. september 1939, nr. 251, lk. 1.
• Hooldaja õp. J. Varik võttis üle ev-luteri usu kiriku juhtimise. Uus Eesti, 16. september 1939, nr. 252, lk. 1.
• Kiriku hooldusnõukogu asub tööle. Uus Eesti, 7. oktoober 1939, nr. 273, lk. 2.
• Prof. J. Kõpp valiti piiskopiks. Uus Eesti, 15. detsember 1939, nr. 342, lk. 3.
• Piiskop J. Kõpp asus ametisse. Uus Eesti, 21. detsember 1939, nr. 348, lk. 3.
• Uus konsistoorium kinnitati. Uus Eesti, 17. jaanuar 1940, nr. 15, lk. 3.
• Kiriku parlament võttis vastu eelarve. Uus Eesti, 29. veebruar 1940, nr. 57, lk. 2.