Juhan Sütiste
Juhan Sütiste (sünninimi Johannes Schütz; kuni 1936 Juhan Schütz; 28. detsember 1899 Tähtvere vald – 10. veebruar 1945 Tallinn) oli eesti luuletaja.
Juhan Sütiste oli pärit vaesest perekonnast. Algkooli lõpetamise järel õppis 1913–1919 Tartus kellassepa ametit.[1] Gümnaasiumihariduse omandas ta õhtukoolis.
Õppis aastatel 1923–1931 Tartu Ülikoolis filosoofia- ja õigusteaduskonnas, kuid stuudium jäi lõpetamata. Oli kirglik jalgpallur Eesti akadeemilise spordiklubi meeskonnas ja võitis Eesti meistrivõistlustel odaviskes mitu medalit, 1928. aastal tuli odaviskes Eesti meistriks. Võitis odaviskes kulla ka 1927. aastal Roomas peetud üliõpilaste olümpiaadil.[1] Oli Tartus vabakutseline kirjanik ning aastatel 1938–1941 Tallinnas Eesti Draamateatri dramaturg.
Saksa okupatsiooni ajal september 1941–juuli 1942 oli vangis Patarei vanglas.[2]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema onupoeg oli viiuldaja Hugo Schütz, ka onupoja poeg Juhan Schütz oli viiuldaja.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Luuletaja hakkas ennast väljendama 1921. aastal, osales koguteostes "Sang" ja "Bumerang" (mõlemad 1925) ning kirjanduse elulähedust nõudvas liikumises (1929–1930 ajalehe Kirjanduslik Orbiit toimetaja). Kirjandusteadlane ja kirjanik Oskar Kruus, kes on Sütiste loomingut põhjalikult uurinud, on Juhan Sütistet nimetanud üheks Eesti silmapaistvamaks uusrealistiks.[3] Teemadest eelistas ühiskondlikku ebavõrdsust, loodus- ja reisimuljeid, sõjaolustikku. Kirjutas ka saksavastase vabadusvõitluse teemalisi näidendeid ja viljeles ka teatrikriitikat.
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]Näidendid
- "Ristikoerad" (1945)
Luulekogud
- "Rahutus" (1928)
- "Peipsist mereni" (1930)
- "Maha rahu" (1932)
- "Kaks leeri" (1933)
- "Südasuvi" (1934)
- "Päikese ootel" (1935)
- "Sadamad ja saared" (1936)
- "Ringkäik" (1937)
- "Valgus ja varjud" (1939)
Poeemide tsükkel
Teatrikriitika
- "Iga hetk on loov" (1974)
Mälestuse jäädvustamine
[muuda | muuda lähteteksti]- Juhan Sütiste järgi on nimetatud tänav Tallinnas Mustamäel – Juhan Sütiste tee (tihti ka J. Sütiste tee või Sütiste tee)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 36, 26 märts 1934
- ↑ Haakristi haardes. Tallinn 1979, lk 64
- ↑ "Kes oli Juhan Sütiste?". Eesti Päevaleht. Vaadatud 14. veebruaril 2024.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Biograafia ESBL-is
- Juhan Sütiste Eesti biograafilises andmebaasis ISIK