Metsakalmistu

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on Tallinna Metsakalmistust; Stockholmi kalmistu kohta vaata artiklit Skogskyrkogården; samanimeliste kalmistute kohta vaata artikleid Pärnu Metsakalmistu ja Viljandi Metsakalmistu ning lehekülge Metsakalmistu (täpsustus).

Tallinna Metsakalmistu kabel, arhitekt Herbert Johanson (1884-1964)
Tallinna Metsakalmistu.jpg

Metsakalmistu on surnuaed Tallinnas Pirita linnaosas Kloostrimetsa asumis Kloostrimetsa tee 36.

Metsakalmistu kavandati avalikuks linna keskkalmistuks. Esimesena maeti Metsakalmistule 1933. aastal Eduard Vilde. Algul oli pindala 24,2 ha, praegu on see kasvanud 48,3 hektarini.

Metsakalmistu avati ametlikult 1939. aastal. Samal aastal maeti kalmistule 15 inimest.[1] 1939. aastal rajati Metsakalmistu lähedal ka Kloostrimetsa talu kalmistu, mis praeguseks on jäänud Metsakalmistu laienenud ala sisse.

Algul poldud kalmistu üldiste kujundusnõuete suhtes üksmeelsed, kuid domineerima jäi ikkagi loodusliku metsa ilme. Esialgu keelati ka ristide, piirdeaedade, rantide paigutus, kalmukivi suurimad mõõdud olid 80×50 cm. Hiljem on taotletud ja rakendatud looduslike piirete, nagu murupiirded, samblavaibaga kate ning lilledega ääristuse kasutamist. Kalmistule ei soovitata monumentaalseid hauasambaid, kuid vähesel määral neid ikkagi esineb. Praegu on samba lubatud maksimaalkõrgus 1,5 m.

Metsakalmistu paest kabel ehitati 1936. aastal, selle arhitekt oli Herbert Johanson. Korra on kabel vandaalide poolt ka süüdatud, kuid 1996. aastal see taastati Tallinna Linnavalitsuse toetusel. 2006. aastal rajati Metsakalmistule kolumbaarium.

Metsakalmistule on hauaplatsid reserveeritud Eesti Teatri, Spordi, Heliloojate, Kirjanike, Kunstnike, Ajakirjanike, Arstide, Arhitektide Liidu liikmetele, Memento liikmetele, soomepoistele, Vabadussõja veteranidele, teadlastele ning teistele avalikus elus tuntud isikuile.

Kalmistule maetud isikuid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Tallinnas abiellumisi rohkem kui sünde". Rahvaleht, 12. jaanuar 1940, nr 10, lk 8

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]