Kristjan Jaak Peterson

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kristjan Jaak Peterson (Franz Burchard Dörbecki akvatinta, 19. saj)
Kristjan Jaak Petersoni ausammas Tartus Toomemäel, autorid Jaak Soans ja Allan Murdmaa

Kristjan Jaak Peterson[1], ka Kristian Jaak Peterson; õieti Christian Jakob Petersohn[2] (14. märts (vkj 2. märts) 1801 Riia4. august (vkj 23. juuli) 1822 Riia) oli eesti kirjanik. Teda peetakse Eesti rahvuskirjanduse loojaks.

Tema auks on püstitatud Tartus Toomemäel mälestusmärk ning tema järgi on nimetatud gümnaasium Tartus. Kirjaniku sünniaastapäeval 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva.

Elukäik ja looming[muuda | muuda lähteteksti]

Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas.

Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil (1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust.

Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on säilinud 21 eestikeelset ja 3 saksakeelset luuletust. Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse (Theokritose) ja eelromantikute (Friedrich Gottlieb Klopstocki) mõju. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kirjanik suri tuberkuloosi.

Petersoni käsikirja leidis 1901 Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman; tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922.

1859. aastal avaldas kurioosumina "Tallorahwa postimees" Kristjan Jaak Petersoni akvarellis loodud visandite järgi Hermann Eduard Hartmann puugravüürid "Tartu linna tudengid", mis kujutasid Tirooli tudengite Itaalia sõtta minekust, aga prantslaste vaprusest ehmununa ema tiiva alla tagasi põgenevad. Iga pildi juurde oli Kristjan Jaak Peterson koostatud humoorikad tekstid. Neid gravüüre nimetatakse Eesti esimesteks karikatuurideks.[3]

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

1983. aastal rajati Kristjan Jaak Petersonile Tartus Toomemäel mälestusmärk, mille autorid on Jaak Soans ja Allan Murdmaa.

Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks.

2014. aastal otsustati nimetada Tartus Kommertsgümnaasiumi, Descartes'i lütseumi ja Kivilinna gümnaasiumi liitmisel loodud uus gümnaasium Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumiks.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. See on levinud nimekuju. Petersoni päevikus on kasutatud nimekuju Kristian Jaak Peterson, mida on viimasel ajal teaduskirjanduses eelistama hakatud.
  2. https://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000433,00097.html?prozent=
  3. Tõnis Erilaid. "Kultuur karikatuuris enne Eesti Wabariiki: Kristian Jaagust tõrvakana ja pitsivahuni". Õhtuleht, 4. aprill 2021.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Epp Annus. Kiigelaual müütilise ja moderni vahel: rahvusest, mütoloogiast ja Kristjan Jaak Petersoni kuuest. Looming 3/ 2001, lk 397–408 (Digar)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]