Aleksis Rannit

Allikas: Vikipeedia

Aleksis Rannit (sünninimi Aleksei Dolgušev; 14. oktoober 1914 Kallaste5. jaanuar 1985 New York) oli eesti kirjanik ja kunstiteadlane.

Ta sündis Kallastel ehitusinseneri ja matemaatikaõpetaja perekonnas. Rinnalapsena asus ta koos emaga elama Peterburi (isa jäi Eestisse), kust reptrieeruti aastal 1921 Eestisse. Aastal 1925 kaotas ta ema, teda kasvatas ema õde Elisabeth Adem[1].

Ta õppis aastatel 19401944 Kaunase ja Vilniuse Ülikoolis (kunstiajalugu, esteetikat, vene kirjandust ja raamatukogundust), õpingute ajal töötas Leedu Riiklikus Raamatukogus graafikakogu konservaatorina ja Leedu Riigiteatris tõlkijana; aastatel 19471949 Freiburgi ülikoolis ja aastatel 19531956 Columbia ülikoolis, lõpetas selle magistrikraadiga.

Aastatel 19441953 elas ta Saksamaal, Austrias, Itaalias ja Prantsusmaal; aastast 1953 elas ta USA-s. Ta oli kunstiajaloo õppejõud ja raamatukogutöötaja. Aastast 1961 oli ta Yale'i Ülikooli slaavi ja Ida-Euroopa osakonnas teadur.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Aleksis Rannit oli kaks korda abielus. Tema esimene abikaasa oli (abiellusid aastal 1940) Leedu ooperilauljanna Gražina Matulaitytė (lt:Gražina Matulaitytė; 1899–1993); tema teine naine oli Prahas sündinud vene emigrantide järeltulija, Yale'i Ülikooli raamatukogutöötaja Tiina (Tatjana) Rannit, kes õppis eesti keele selgeks ja kirjutas eestikeelseid luuletusi[2].

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Viktor Terras. Aleksis Rannit. Lühimonograafia. Eesti Kirjanike Kooperativ, Lund 1975
  2. Uno Schultz Armastan kõiki keeli, kirjandusi, luuleid. Intervjuu Victor Terrasega. Maaleht, 28. august 1997

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]