Mine sisu juurde

Ilmar Laaban

Allikas: Vikipeedia

Ilmar Laaban (11. detsember 1921 Tallinn – 29. november 2000 Stockholm) oli eesti luuletaja, kultuurikriitik, tõlkija ja publitsist.

Elu ja looming

[muuda | muuda lähteteksti]

Ilmar Laaban õppis aastatel 1934–1940 Tallinna Reaalkoolis ja hakkas enne selle lõpetamist õppima lisaks Tallinna Konservatooriumis klaverit. Ta varasemad luuletused ilmusid 1936–1938 Tallinna Reaalkooli õpilasajakirjas Realist ja ajakirjas Eesti Noorus.

1940. aasta sügisel astus Laaban Tartu Ülikooli, kus õppis ühe õppeaasta vältel romaani keeli. Järgmisel sügisel naasis ta Tallinna Konservatooriumi ja hakkas õppima Heino Elleri käe all kompositsiooni. Peale klassikalise muusika huvitas teda džäss ja dodekafoonia.

1943. aasta mais pages Laaban Soome kaudu Rootsi. Ta jätkas romaani keelte ja filosoofia õppimist Stockholmi Ülikoolis.

Laabani esimene luulekogu "Ankruketi lõpp on laulu algus" ilmus 1946. aastal Stockholmis (uustrükk 2008. aastal kirjastuses Ilmamaa). Seda peetakse esimeseks taotluslikult sürrealistlikuks luulekoguks eesti kirjanduses. Pärast seda loobus Laaban järjekindlast luuletuste kirjutamisest, kuid avaldas 1957. aastal väikese kogu keelemängulisi aforisme pealkirjaga "Rroosi Selaviste". 1990. aastal ilmusid mõlemad raamatud taastrükina kirjastuse Eesti Raamat valimikus "Oma luulet ja võõrast". 2004. aastal koguti luuletused kirjastuse Ilmamaa raamatusse "Sõnade sülemid, sülemite süsteemid".

1950. aastate lõpupoole hakkas Laabanit huvitama kõlaluule (sound poetry), milles oli ta eeskujuks Kurt Schwitters. Laaban ise nimetas oma sedalaadi teoseid häälutusteks. Laabani häälutused tõukuvad enamasti prantsuse või rootsi keelest. 1998. aastal anti Rootsis välja Laabani häälutustest koostatud CD "Ankarkättingens slut är sångens början" ("Ankruketi lõpp on laulu algus"). Koopia sellest plaadist ilmus Laabani luulest tehtud lätikeelse valimiku "Putnu mistiskais mugurkauls" lisana. Tema üksikuid häälutusi on ilmunud veel paljudel helikandjatel üle maailma.

Laaban kirjutas umbes 5000 palindroomi[viide?]. Enamik neist on eestikeelsed, kuid on ka rootsi-, saksa- ja prantsuskeelseid. Rootsikeelsetest ilmus 2007. aastal raamat "Palingarderomb", mis sisaldab ka portreeanagramme ja n-ö pseudoverbaariumi. Eestikeelsetest palindroomidest ilmus 2008. aastal raamat "Eludrooge ego-ordule".

Rootsis elades tõlkis Laaban rootsi keelde prantsuse, saksa ja eesti luulet. Rootsi kirjanduselus oli märkimisväärne koos Erik Lindegreniga tõlgitud ja koostatud valimik "19 kaasaegset prantsuse luuletajat" ("19 moderna franska poeter", 1948). Eesti keeles on Laabani tõlgetest ilmunud 2001. aastal kirjastuses Eesti Keele Sihtasutus valimik "Magneetiline jõgi". Raamatus on originaaltekstid + tõlked järgmistelt autoritelt: Charles Baudelaire, Arthur Rimbaud, Paul Éluard, Jean Cocteau, Gunnar Ekelöf, Ragnar Thoursie, Karl Vennberg ja Erik Lindegren. Eesti luulet tõlkis Laaban veel saksa ja prantsuse keelde. Ühtlasi kirjutas ta kunsti-, muusika- ja kirjanduskriitikat rootsi, prantsuse, saksa ja eesti keeles ning esines loengutega Rootsi raadios. Tema rootsikeelsetest kirjutistest on aastal 1988 ilmunud valimikud "Poesi" ("Luule"), "Om litteratur" ("Kirjandusest"), "Om konst" ("Kunstist") ja "Om musik" ("Muusikast").

Eesti keelde on Ilmar Laaban tõlkinud luulet prantsuse (Guillaume Apollinaire, Charles Baudelaire, René Char, Jean Cocteau, Paul Éluard, Pierre Emmanuel, Henri Michaux, Pierre Réverdy), rootsi (Gunnar Ekelöf, Elsa Grave, Erik Lindegren, Bertil Malmberg, Ragnar Thoursie), saksa (Hans Arp, Gottfried Benn, Paul Celan, Rainer Maria Rilke, Kurt Schwitters), inglise (William Blake, Lewis Carroll, Dylan Thomas), hispaania (Juan Ramón Jiménez, Federico García Lorca, Octavio Paz), itaalia (Giacomo Oreglia) ja vene keelest (Mihhail Lermontov). Osa neist tõlgetest on avaldatud või taasavaldatud raamatutes "Oma luulet ja võõrast" (1990) ning "Magneetiline jõgi" (2001).

1975. aastal valiti Ilmar Laaban Rahvusvahelise Kunstikriitikute Ühingu (AICA) liikmeks.

Alates 1989. aastast oli Laaban Eesti Kirjanike Liidu välisliige.

Viimasel viiel eluaastal oli Laaban osaliselt halvatud ja kõnevõimetu.

Teosed

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti keeles

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Ankruketi lõpp on laulu algus" (1946)
  • "Rroosi Selaviste" (1957)
  • "Oma luulet ja võõrast" (1990)
  • "Marsyase nahk" (artiklivalimik, 1997)
  • "Magneetiline jõgi: värsitõlkeid prantsuse ja rootsi luulest" (2001)
  • "Sõnade sülemid, sülemite süsteemid" (2004)
  • "Eludrooge ego-ordule" (2008)

Rootsi keeles

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "19 moderna franska poeter" (1948, koos Erik Lindegreniga)
  • "Poesi" ("Luuletused", 1988)
  • "Om litteratur" ("Kirjandusest", 1988)
  • "Om kunst" ("Kunstist", 1988)
  • "Om musik" ("Muusikast", 1988)
  • "Palingarderomb" (2007)

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ilmar_Laaban&oldid=7040838"