Mine sisu juurde

Üldlaulupidu

Allikas: Vikipeedia
Tallinna lauluväljak XXV üldlaulupeo alguses (2009)

Üldlaulupidu on Eesti üleriigiline laulupidu, kus osalevad eri kooriliigid ja puhkpilliorkestrid. See on tänapäeval üks maailma suuremaid koorimuusikaüritusi. Alates 2003. aastast on üldlaulupidu osana Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja rahvatantsupidude traditsioonist kantud UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja.[1][2]

Tallinna lauluväljakul tavaliselt iga viie aasta tagant peetavaid üldlaulupeo kontserte korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. Viimane üldlaulupidu toimus juulis 2025, järgmine üldlaulupidu toimub erandina juba 2028. aastal.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

I üldlaulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine ning laulupeo peakomisjoni esimees oli Adalbert Hugo Willigerode. Nüüdisajal asub selle laulu- ja mänguseltsi kunagises majas laulupeomuuseum.

Esimesed seitse üldlaulupidu toimusid ajal, mil Eesti oli Venemaa Keisririigi koosseisus. Kuni VI üldlaulupeoni olid laulupeod seotud mõne keiserliku tähtpäevaga. Üle-eestilise laulupeo korraldamise olid enda peale võtnud eesti laulu- ja mänguseltsid. I, II, IV ja V üldlaulupidu toimusid Tartus ning alates VI üldlaulupeost (1896) on need edaspidi toimunud Tallinnas.

Teadmine 1884. aastal valmistatud eestlaste esimesest sinimustvalgest lipust ja värvidest, mis Tartus rahvuslikel põhjustel olid keelatud, levis aegamööda ka teistes Eestis asuvates rahvuslikes ringkondades, neid värve kandsid mõned eesti üliõpilased ka oma kodukohas. V üldlaulupeol Tartus 1894. aastal, kus eesti üliõpilased olid korrapidajateks, ehiti lauluväljak sinimustvalgete lintidega ja sinimustvalge lipuga esinesid kaks koori: Tartu-Maarja ja Suure-Jaani koor. Järgmisel, VI üldlaulupeol Tallinnas 1896. aastal keelasid Venemaa võimuesindajad sini-must-valge sümboolika kasutamise. Vaatamata sellele esinesid kolm koori siiski oma sinimustvalge lipuga.[3]

Iseseisvas Eesti Vabariigis toimus enne teist maailmasõda kokku neli üldlaulupidu. 1923. aasta laulupeoga pandi alus iga viie aasta tagant toimuvate üldlaulupidude tavale. 1928. aastast toimuvad laulupeod Tallinna lauluväljakul. VIII–XI üldlaulupeo korraldas Eesti Lauljate Liit.

1943. aasta üldlaulupidu, mida maailmasõjast hoolimata ette valmistati, jäi siiski toimumata. Nõukogude ajal peeti kümme laulupidu. 1950. aastal kaotati laulupidude nummerdus ning laulupeo toimumisaeg viidi vastavusse okupatsioonivõimu aastapäevadega. Erandiks oli 1969. aasta juubelilaulupidu.[4]

Alates 1950. aastast hakkasid üldlaulupeod toimuma jälle iga viie aasta järel. Erandiks oli 1969. aasta, mil tähistati juubelilaulupeoga 100 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost. XXII üldlaulupeoga, mis toimus Tallinnas 1994. aastal, viidi üldlaulupidude viieaastane tsükkel lähtuvaks esimese üldlaulupeo aastast.

Tallinna lauluväljakul peeti esimene (pidude järjekorras üheksas) üldlaulupidu 1928. aastal selleks spetsiaalselt ehitatud laval. Praegune laululava valmis XV üldlaulupeoks 1960. aastal. Suurim osavõtjate arv sellel laval esinenud ühendkooris oli juubeli üldlaulupeol 1969. aastal – 24 500 lauljat. Tavaliselt ulatub ühendkoori lauljate arv 20 000-ni, kogu osavõtjate arv aga 25 000 – 30 000-ni.[5]

Nõukogude okupatsioonivõimud sidusid laulupeod punaste tähtpäevadega. Võõraid pealesunnitud propagandalaule laulsid eestlased siiski üksnes selleks, et säiliks oma südamelähedaste laulude esitamise võimalus. Eredaks näiteks eestlastele armsatest lauludest kujunes Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile, mis kujunes okupatsiooniaastatel eestlaste jaoks mitteametlikuks hümniks – iga laulupeo lõpus kandis ühendkoor laulu ette püsti seisnud kuulajaskonna ees. Märgilised laulud olid Nõukoguse ajal ka "Koit" (Mihkel Lüdig / Friedrich Kuhlbars), "Leelo" (Mart Saar / rahvaluule), "Su põhjamaa päikese kullast" (Tuudur Vettik / Markus Univer), "Meeste laul" (Miina Härma / Juhan Liiv), "Laul Põhjamaast" (Ülo Vinter / Enn Vetemaa) jt.

Üldlaulupidude traditsioon aitas kaudselt kaasa ka 1980. aastate lõpu laulvale revolutsioonile osana üldrahvalikust vägivallatust vabadusvõitlusest, mis viis Eesti Vabariigi taasiseseisvumiseni 1991. aastal.[5]

Üldlaulupidude koondtabel [6]
Laulupidu Aeg Koht Rühmi Esinejaid
I üldlaulupidu 30. juuni – 2. juuli (vkj 18.–20. juuni) 1869 Tartu 51 845
II üldlaulupidu 2.–4. juuli (vkj 20.–22. juuni) 1879 Tartu 64 1272
III üldlaulupidu 23.–25. juuni (vkj 11.–13. juuni) 1880 Tallinn 48 782
IV üldlaulupidu 27.–29. juuni (vkj 15.–17. juuni) 1891 Tartu 179 2700
V üldlaulupidu 30. juuni – 2. juuli (vkj 18.–20. juuni) 1894 Tartu 263 3951
VI üldlaulupidu 20.–22. juuni (vkj 8.–10. juuni) 1896 Tallinn 410 5681
VII üldlaulupidu 25.–27. juunil (vkj 12.–14. juunil) 1910 Tallinn 527 10 000
VIII üldlaulupidu 30. juuni – 2. juuli 1923 Tallinn 386 10 562
IX üldlaulupidu 30. juuni – 2. juuli 1928 Tallinn 436 15 049
X üldlaulupidu 23.–25. juuni 1933 Tallinn 500 16 500
XI üldlaulupidu 23.–25. juuni 1938 Tallinn 569 17 501
XII üldlaulupidu 28.–29. juuni 1947[4] Tallinn 703 25 760
XIII üldlaulupidu 21.–23. juuli 1950 Tallinn 1106 31 907
XIV üldlaulupidu 20.–22. juuli 1955 Tallinn 893 30 321
XV üldlaulupidu 20.–21. juuli 1960[4] Tallinn 875 29 273
XVI üldlaulupidu 17.–18. juuli 1965[4] Tallinn 690 25 806
XVII üldlaulupidu 28.–29. juuni 1969[4] Tallinn 771 30 230
XVIII üldlaulupidu 19.–20. juuli 1975 Tallinn 641 28 537
XIX üldlaulupidu 5.–6. juuli 1980 Tallinn 627 28 969
XX üldlaulupidu 20.–21. juuli 1985 Tallinn 677 26 437
XXI üldlaulupidu 30. juuni – 1. juuli 1990 Tallinn 690 28 922
XXII üldlaulupidu 2.–3. juuli 1994 Tallinn 811 25 802
XXIII üldlaulupidu 3.–4. juuli 1999 Tallinn 856 24 875
XXIV üldlaulupidu 4.–5. juuli 2004 Tallinn 850 22 759
XXV üldlaulupidu 4.–5. juuli 2009 Tallinn 864 26 430
XXVI üldlaulupidu 5.–6. juuli 2014 Tallinn 1046[7] 33 025[7]
XXVII üldlaulupidu 4.–7. juuli 2019[8] Tallinn 1020 32 411
XXVIII üldlaulupidu 3.–6. juuli 2025 Tallinn 990 31 027
XXIX üldlaulupidu 8. juuli – 9. juuli 2028 Tallinn Toimumata Toimumata

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ UNESCO. Laulu- ja Tantsupeo SA. Kasutatud 24.04.2009
  2. ↑ The Baltic Song and Dance Celebrations. UNESCO. Kasutatud 8.07.2009 (inglise)
  3. ↑ Sini-must-valge lipu 100 aastat. Karl Aun. Toronto, 1984.
  4. 1 2 3 4 5 130 aastat eesti laulupidusid. Tallinn: Talmar ja Põhi, 2002. ISBN 9985-813-24-3
  5. 1 2 Üldlaulupeod 1869-2019. sa.laulupidu.ee. Vaadatud 2. juuli 2023.
  6. ↑ "Peod aastani 2029". Laulu- ja Tantsupeo SA. Originaali arhiivikoopia seisuga 7.08.2014. Vaadatud 8.07.2014.
  7. 1 2 Uudiskirjad. Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA.
  8. ↑ "Järgmised peod aastani 2019". Laulu- ja Tantsupeo SA. Vaadatud 15.04.2009.[alaline kõdulink]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Üldlaulupidu&oldid=7078208"