Uku Masing

Allikas: Vikipeedia

Uku Masing (sünninimi Hugo Albert Masing; 11. august 1909 Einu (Eedu) talu, Lipa küla, Raikküla vald, Harjumaa25. aprill 1985 Tartu) oli eesti teoloog, orientalist, filosoof, luuletaja, folklorist ja etnoloog. Ta oli ka tuntud polüglott (oskas umbes 60 keelt; tõlkis 20-st, nt heebrea, etioopia, süüria, araabia, kopti, pärsia, jaapani, havai, kreeka, ladina, itaalia, prantsuse, saksa, inglise jt keeltest ning jidišist ja sanskritist).

Uku Masingu pärandi uurimise, korraldamise, arhiveerimise ja levitamisega tegeleb Uku Masingu Kolleegium.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kodukoht Einu talu Lipa külas.

Uku Masing sündis hernhuutlikus peres. Tema vanemad olid Ado (Aadu) Masing (16. V 1862 /4. V 1862 vkj./ -- 16. IX 1949) ja Anna Masing (sünd. Furman, 12. VI 1881 /31. V 1881 vkj./ -- 15. II 1954). Vanemad laulatati 9. märtsil 1908 Rapla kirikus.

Uku Masing õppis aastatel 19171921 Raikküla Ministeeriumikoolis, Tallinna Linna II Reaalkoolis (1922. aastast Tallinna Linna Tehnika Ühisgümnaasium) aastatel 19211926.[1] Kui Masing kooli lõpetas, oli selle nimi veelkord muutunud, kandes 1925. aastast nime Riigi Tehnika Gümnaasium (hilisema Tallinna Tehnikumi eelkäija). Samal ajal õppis selles koolis ka Gustav Ernesaks. [2] Tallinna Linna Tehnika Ühisgümnaasiumi õpperuumid paiknesid Tallinnas aadressil Harju tn 6 (enne Harju tn 48) hoone II ja III korrusel. Hoone on hilisemal ajal tuntud ka kui kohvik “Tallinna” ja II korrusel asunud baar-varietee “Tallinn” järgi. Kool kolis majja 1922. aastal, samal aastal avati hoone esimesel korrusel esimene eestlaste raamatupood, mis kuulus kirjastusele aktsiaselts “Varrak”. 1920. aastast tegutses majas ka "Cafe Kirstein". Uue omaniku, Kaupmeeste ja Töösturite Ühisuse nõudmisel lahkus kool majast 1927. aastal. Samal aastal pärast gümnaasiumi lõpetamist astus ta Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Ta õppis klassikaliste keelte (heebrea, kreeka ja ladina) ning teoloogia ainete kõrvalt veel semiidi keeli, psühholoogiat, antiikkirjandust ja assürioloogiat. Tema peamisteks teaduslikeks uurimisaladeks said Vana Testamendi teadus, mitmed orientalistika harud assürioloogiast budoloogiani ning paljude eri rahvaste folkloori ja religiooni võrdlev uurimine.

Uku Masing kuulus Akadeemilisse Usuteadlaste Seltsi ning oli Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi üks asutajaid ja eestvedajaid aastal 1935.

Juba koolipõlves avaldas ta luuletusi, tõlkeid, arvustusi ja esseid ning mitu teaduslikku tööd. Vana Testamendi uurimustest on 1928. aastasse dateeritud "Jiptahi tytar" ning esimese auhinna saanud võistlustöö "Kas nõuab Deuteronoomium kultuse tingimatut tsentralisatsiooni või lubab ta kultuspaiku ka väljaspool Jeruusalemma?". 1930. aastal sai ta auhinnatud töö eest "Das Verhältnis der Elihureden zu den übrigen Reden des Buches Hiob" ülikooli lõpetamisel magistrikraadi.

19321933 oli ta välismaine stipendiaat Saksamaal algul Tübingenis, hiljem Berliinis. Ta täiendas end etiopistikas, arabistikas, judaistikas, Vanas Testamendis, sumeroloogias, assürioloogias ja muudel aladel, õppis indiaani, polüneesia jt keeli.

1933. aasta sügisel hakkas ta Tartus professor Alexander von Bulmerincqi kõrval õpetama semiidi keeli ja Vana Testamenti. Tema tähtsamad teadustööd 1930. aastail olid heebrea mõistet JHWH käsitlev "The Word of Yahweh" (1937) ja kaheköiteline doktoritöö Vana Testamendi lühimast prohvetiraamatust Obadjast.

1935 ilmus esimene luuleraamat "Neemed vihmade lahte", mis äratas kohe kriitikute seas tähelepanu. Masing kuulus Arbujate hulka. Nõukogude perioodil ilmusid ta raamatud peamiselt välismaal. Sellegipoolest on ta oma luulega mõjutanud eriti 1960. aastate noori eesti kirjanikke.

18. jaanuaril 1937 muutis ta nime Hugo Albertist Ukuks.

19461964 oli ta EELK Konsistooriumi teaduslik sekretär ja Usuteaduse Instituudi (Usuteadusliku Kõrgema Katsekomisjoni) õppejõud. Ta pidas loenguid Vana Testamendi ja usundiloo alalt (budismist, juudi müstikast).

1960.–1970. aastatel avaldas Praha Ülikooli usuteaduskonna ajakirjas Communio Viatorum esseistlikke uurimusi.

1970.–1980. aastatel tegi Masing kaastööd rahvusvahelistele folkloristikaväljaannetele soome-ugri, samojeedi ja kaukaasia muinasjuttude kohta, ta on üks 14-köitelise muinasjutuentsüklopeedia "Enzyklopädie des Märchens" kaasautoreid.

Pärast Teist maailmasõda andis Iisraeli holokaustimuuseum Yad Vashem Uku Masingule ja tema abikaasale aunimetuse "Õiglane maailma rahvaste seas", sest nad varjasid Saksa okupatsiooni ajal tema õpilast, hilisemat tuntud folkloristikaprofessorit Isidor Levinit. Jeruusalemmas asuva Yad Vashemi Õiglaste alleel on Uku Masingu nimeline puu ja plaat numbriga 1561.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1939 abiellus ta Eha Tuulemaaga (enne eestistamist Gnadenteich). Laulatus toimus Saaremaal Mustjala Anna kirikus. Abikaasa Eha neiupõlvenimi Tuulemaa andis nime Uku Masingu luulekogule "Ehatuule maa". Uku Masingu õde oli Agnes Saag (Masing), kes oli abielus teoloogi Evald Saagiga.

Bibliograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Suur osa Uku Masingu loomingust jäi nõukogude okupatsiooni ajal käsikirja, kuid levis laialdaselt omakirjastuslikul teel. Seetõttu ei pruugi alljärgnevatel ilmumisaastatel olla seost kirjutamise ajaga. Kui on märkimata kirjastus, siis viitab see just sellisele levimisviisile (kuigi esmaselt levis väga palju nüüdseks avaldatut just selsamal viisil).

Luule on sorditud esmase trükiaasta järgi. Pealkirja taga on kirjutamisaasta(d).

Esseistika ja teaduslikud tööd[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1935 "Abessiinlaste usust" / Noorte Juht, nr 11, lk 341 jj.
  • 1936 "The Word of Yahweh" / Acta et commentationes Universitatis Tartuensis (Dorpatensis). B, Humaniora. XXXIX, Tartu, 1936, lk 1–60. ([1])
  • 1936 "Zar'a Jaa'koobi arutamised"
  • 1936 "Heebrea keele grammatika"
  • 1937 "Iisraeli rahva ajaloo autoriseeritud konspekt"
  • 1938 "Der Prophet Obadja. Bd. I: Einleitung in das Buch des Propheten Obadja. Teil I" / Acta et commentationes Universitatis Tartuensis (Dorpatensis). B, Humaniora, XLI, Tartu, 1938, lk 1-176. (Dissertatsioon. Alustas 1931, valmis 1935–1936, kaitses alles 1947. EELK UI-s.) ([2])
  • 1938 "Die Proklamation des Tab'alsohnes (Zu Zach. 9)" / In piam memcriam A. von Bulmerincq, Riga, 1938, lk 117–126.
  • 1938 "Viimased kümme aastat Hiina arengus" / Nüüdse Hiina alused, Eesti Kirjanduse Selts, lk 85–108
  • 1938 "Usundiloo mõttest"
  • 1939 "Taara päritolust" / Usuteaduslik Ajakiri 1/1939, lk 1–17.
  • 1942 "India filosoofiast" / Postimees 23.V, nr 122
  • 1942 "Jaapani luulest" / Postimees 30.VI, nr 152
  • 1943 "Hiina ja Jaapani usunditest" / Postimees 16, 17, 20, 21. 22, 26, 27.I
  • 1943 "Hiina raamatust" / Postimees 17.V, nr 112
  • 1943 "Miks Jaapanis kasutatakse hiina kirja?" / Postimees 5.IV, nr 79
  • 1943 "Jaapanlased – aasia iseteadlik rahvas" / Postimees 29.V, nr 122
  • 1943 "Saalomoni saartest" / Postimees 1942. nr 305, 306, 307; 1943. nr 2
  • 1944 "Die Entstehung des Märchens vom gestohlenen Donnerinstrument (Aarne-Thompson 1148B)" / Zeitschrift für deutsches Altertum und deutsche Literatur 81, 1944, lk 23–31. ([3])
  • 1956 "Eksiilijärgse Juuda ajaloost" / EELK aastaraamat, lk 75–92.
  • 1960 "Das Evangelium des Alten Testaments" / Communio viatorium, nr 2, lk 123–132, eesti keeles EELK, 1985,
  • 1960 "Die Leute von Kumrān und das Alte Testament" / Communio viatorum Vol. 3, 1960, No 3–4, lk 243–246, Praha
  • 1961 (ja Kaide Rätsep) "Barlaam and Joasaphat" / Communio viatorum vol. 4, 1961, No 1, lk 29–36, Praha
  • 1961 "Confessio amantis" / Communio Viatorum : Theological Quarterly 2/1961, lk 139–160, Praha
  • 1963 "Panta dynata" / Communio Viatorum, nr 4, lk 242–262. eesti keeles EElk Tln., 1988. lk 22–36
  • 1967 "Eesmärk: elusamus" / "Edasi", 31. märts, nr 76, lk 2
  • 1967 "Zur soziologischen Entwicklung des Stammes u̯rϑ" / Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised (Ученые записки Тартуского Государственного Университета) 198, Труды по знаковым системам III, Tartu 1967, lk 113–121.
  • 1969 "C. Scott Littleton, The New Comparative Mythology: an anthropological assessment of the theories of Georges Dumézil" / Semiotica 1, 1969, lk 339–355. ([4])
  • 1970 "Dharma as Norm" / nr 3–4, lk 109–118, eesti k. EELK, 1991, lk 21–28
  • 1973 "De hermeneutica" / Communio Viatorum, Praha, nr 1–2, lk 1–29
  • 1974 "Akkadisches miksu in Osteuropa" / Wirtschaft und Gesellschaft im Alten Vorderasien, J. Harmatta and G. Komoróczy (toim.); Acta Antiqua Academiae Scientarum Hungaricae 22, 1974 / 1976, lk 521–526. ([5])
  • 1976 "Some remarks on the mythology of the people of Catal Hüyük" / Acta et commentationes Universitatis Tartuensis 392: Oriental Studies 3 / Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised 392, Töid orientalistika alalt 3, Tartu 1976, lk 75–92.
  • 1977 "Lisandeid XVII sajandi kirikuloole: Georg Müller", Keel ja Kirjandus, 1977, nr 1, lk 27–36.
  • 1979 "Elpida echomen" / Communio Viatorum, nr 1, lk 1–28
  • 1981 "Die “Hand” im Alten. Testament und die estnische Übersetzung" / La main et les doigts dans l´expression linguistique, Lacito-Documents Eurasie 6, Paris, SELAF, 1981, lk 213–222. ([6])
  • 1981 "Der Gegnersucher (AT 650 B). Varianten aus Kaukasien und Sibirien" / Acta et commentationes Universitatis Tartuensis 558 / Oriental Studies VI, Tartu, 1981, lk 17–35. ([7])
  • 1982 Isidor Levin, Uku Masing, "Armenische Märchen" / Eugen Diedrichs Verlag, Düsseldorf, 1982, 283 lk ([8])
  • 1982 "Ocellot, Mal Ocellot" / Folklorica: Festschrift for Felix J. Oinas. Indiana University, Uralic and Altaic Series 141. Bloomington, Indiana: Research Institute for Inner Asian Studies, 1982, lk 173–184. ([9])
  • 1984 "Esten" / Enzyklopädie des Märchens. Handwörterbuch zur historischen und vergleichenden Erzählforschung 4. Berlin - New York: Walter de Gruyter, 1984, lk 479–491. ([10])
  • 1985 "Mõnedest paralleelidest Kaukaasia ja Eesti folklooris" ESA toimetised nr 17, lk 101–121.
  • 1986 "Ülestõusmisest Philippose evangeeliumis" / EELK UI
  • 1987 "Aarded tellistes" ESA. nr 312, lk 78–92.
  • 1989 "Töid kristliku müstika alalt" / EELK UI
  • 1992 "Peccavi et passus sum, plura adhuc passurus" / Akadeemia 1992, nr 6, lk 1155–1170
  • 1993 "Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt". Tartu : Ilmamaa.(2. tr 2008)
  • 1995 "Budismist". Tartu : Ilmamaa.
  • 1995 "Eesti usund". Tartu : Ilmamaa. (2. tr 1998)
  • 1995 "Pessimismi põhjendus". Tartu : Ilmamaa.
  • 1996 "Mälestusi taimedest". Tartu : Ilmamaa.
  • 1998 "Meil on lootust". Tartu : Ilmamaa. (2. tr 2009)
  • 1999 "Eesti vanema kirjakeele lood". Tartu : Ilmamaa.
  • 2000 "Üldine usundilugu". Tartu : Ilmamaa.
  • 2002 "1343. Vaskuks ja vikaaria Lohult". Tartu : Ilmamaa.
  • 2004 "Polüneesia usund". Tartu : Ilmamaa.
  • 2004 "Keelest ja meelest. Taevapõdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust" (Viimane ilmus Akadeemias 1989 järjejutuna). Tartu : Ilmamaa.
  • 2005 "Uku Masing ja Piibel". (Koostanud Kalle Kasemaa ; toimetanud Katre Ligi ja Urmas Nõmmik ; eessõna: Urmas Nõmmik]. Tartu : Ilmamaa.

Luule[muuda | muuda lähteteksti]

Luule ilmumine antoloogiates :

  • "Arbujad. Valimik uusimat eesti lüürikat" Ants Orase koostatud luuleantoloogia / Eesti Kirjastuse Kooperatiiv / 1938. (2. tr. Tallinn: Tänapäev, 2001. Lk 75–96.)
  • Contemporary East European Poetry : an Anthology. (Transl. by Ivar Ivask. Ed. by Emery George.) Ann Arbor, Michigan : Ardis, 1983. Pp. 10–14. (2. ed.: New York ; Oxford : Oxford University Press, 1993.)
  • Täis tähti jumallapse põll : eesti jõululuulet läbi aegade. (Koostanud Vallo Kepp.) 2. uuend. tr. Tallinn: Logos, 2000. Lk 130–131.
  • Armastuse valgus : valik eesti armastusluulet. (Koostanud Peep Ilmet.) Tallinn: Varrak, 2000. Lk 108–110.
  • Tuulelaeval valgusest on aerud: valik eesti moodsat luulet. Windship with Oars of Light : Estonian Modern Poetry. (Koostanud Doris Kareva.) Tallinn: Huma, 2001. Lk 74–91.
  • Sina ja mina : eesti luules. (Koostanud Doris Kareva.) Tallinn : Huma, 2001. Lk 114, 137, 339, 343.
  • Kuus eesti luuletajat Ants Orase tõlkes = Six Estonian Poets in Translations of Ants Oras. (Koostanud ja eessõna: Anne Lange.) Tallinn: Tänapäev, 2002. Lk 150–159.
  • Ajast aega : eesti luulet läbi aegade. (Koostanud Marika Vingissar..Tallinn : Varrak, 2002. Lk 148–150.
  • Eesti luule kulda : Eesti riigi sünnipäevaks. (Koostanud Peep Ilmet.) Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2002. Lk 45, 46, 57, 59, 79, 80, 89, 116, 168, 169, 193, 194, 197–201, 206, 211, 249, 253, 254.
  • Käsi kirjutab : valik autograafe Eesti Kultuuriloolisest Arhiivist. (Koostanud Piret Noorhani). Tartu : Eesti Kirjandusmuuseum, 2003. Lk 123–125.
  • Eesti ballaad : antoloogia XVII–XX sajand. Koostanud Arne Merilai. Tallinn : Tänapäev, 2003. Lk 390–392
  • Estonia : a Country in Accession to NATO and the EU : International Business Handbook. 2003–2004. Tallinn : Euroinformer, 2003. Lk 237–240.
  • Lauluallikas : Maarjamaa luulet. (Koostanud Indrek Hirv). Tallinn : Maarjamaa, 2004. Lk 110–120.
  • Armastus on metsik roos meis : maailma rahvaste armastusluulet. (Valinud ja tõlkinud Ingvar Luhaäär.) Tallinn : Eesti Luuleliit, 2007. Lk 299–300.
  • Eluluule. (Koostanud Peep Ilmet.) Tallinn : Varrak, 2008.
  • Ilmamaa "Luule" köited:
  1. I – "Roheliste radade raamat", "Udu Toonela jõelt", "Aerutades hurtsikumeistriga", "Kirsipuu varjus" / 2000
  2. II – "Neemed Vihmade lahte", "Miikaeli liturgiad", "Roosikrantsi palved", "Ehatuule maa", "Džunglilinnud", "Itkud isale", "Itkud õele" / 2001
  3. III – "Hannolaul", "Unenägija tessaraktist" / 2002
  4. IV – "Lohe vari", "Piiridele pyydes", "Hurtsik lammutaks enda", "Surija Sandiristilt" / 2003
  5. V – "1343", "Rubaiid", "Tarbetud õpetussalmid", "Gudea ja Hoosea", "Rahast ja võimust", "Georg Müller", "Kurtes Taevaskoja varisevat kallast" / 2004
  6. VI – "Saadik Magellani pilvest" I–III / 2005

Proosa[muuda | muuda lähteteksti]

Draama[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjavahetus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Kord kui me unistus uitis" (Uku Masing ja Kalju Kirde) – Ilmamaa 2014 ISBN 9789985775080
  • "Vaimusõdurid viletsuse ajal" (Uku Masing ja Vello Salo) – Ilmamaa 2013 ISBN 9789985774779
  • "Kirjad Liile" (Hugo (Uku) Masingu kirjad Alide (Lii, Lyy) Klemetsile) – Ilmamaa 2012 ISBN 9789985774281
  • Kuusk, Külliki, Uku Masing “Tänan vahtrategi meenutamise eest...” Katkendeid Uku Masingu ja Bernard Kangro kirjavahetusest (1968–1984). – Tuna 2011, nr 1, 112–132.
  • Linnart Mäll "Uku Masing rea seniavaldamata allikate valguses". – Inimesepoeg valgel laeval. Uku Masing 100. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2010. Lk 317-322
  • "Uskuda, elada. 59 kirja Kiivitile" (koostaja Hando Runnel) – Ilmamaa 2006 ISBN 9789985770900
  • Raivo J. Raave „Seitsmekümnendate kuum Uku“. – KesKus (2005) nr 13, okt., lk 22. Ka U. Masingu kiri Raivo Raavele 14. aug. 1975.
  • "Karl Ristikivi ja Uku Masingu kirjavahetus" – Eesti Kirjandusmuuseumi Aastaraamat 1996. Tartu, 1996, lk 165–212. ([12])
  • "Ma mäletan elu: Uku Masingu kirjad Vello Salumile aastaist 1963–1965" – Akadeemia 1990, nr 12, lk 2625–2645; 1991, nr 1, lk 160–176.
  • "Kirjad Linnart Mällile" – Wellesto album. Oulu, 1988, lk 142–145.
  • "Kiri Bernhard Kangrole" – Tulimuld 1991, nr 4, lk 182–184.

Tõlked[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1936 Rabindranath Tagore, "Gitandžali; Aednik". Inglise keelest tõlkinud ja eessõna: Hugo (= Uku) Masing. (Sari Nobeli laureaadid.) Tartu: Loodus, 304 lk; 2. trükk 1940, lisatud William Butler Yeatsi eessõna
  • 1953 Rabindranath Tagore "Laulupalvelus = Gitandžali". Toronto: Orto.
  • 1956 Rabindranath Tagore, "Aednik". Toronto: Orto.
  • 1964 Tõlkeid kreeka keelest "Kreeka kirjanduse antoloogia". Eesti Riiklik Kirjastus.
  • 1969 "Vetāla kakskümmend viis juttu". Sanskriti keelest Uku Masing (värsside tõlge ja kommentaar) ja Linnart Mäll. Tallinn: Eesti Raamat.
  • 1971 Lucretius Carus, "Asjade loomusest", ladina keelest. "Rooma kirjanduse antoloogia", Tallinn: Eesti Raamat.
  • 1974 Rabindranath Tagore, "Aednik". Eessõna: Ain Kaalep. LR nr 45/46.
  • 1976 Rabindranath Tagore, "Gitandžali". LR nr 3/4.
  • 1984 Tõlkeid itaalia ja prantsuse keelest, "Renessansi kirjanduse antoloogia", Tallinn: Eesti Raamat.
  • 1985 "Paadimehe tõed. Katalaani muinasjutte", katalaani keelest. Tallinn: Kunst.
  • 1986 Evangeelium Tooma järgi ja evangeelium Philippose järgi. Tõlgitud kopti keelest. EELK Usuteaduse Instituudi Toimetised nr2.
  • 1989 "Uus Testament ja Psalmid ehk Vana Testamendi Laulud", Heebrea, vanakreeka jm. keelest tõlkinud Toomas Paul, Uku Masing, Hillar Põld, Kalle Kasemaa. Tallinn: EELK Konsistoorium.
  • 1992 Šmuel Josef Agnon "Jutustusi", heebrea keelest. (1948 tõlgitud "Puuraiuja" ja 1967 veel 13 jutustust). Aviv.
  • 1994 Šmuel Josef Agnon "Teine nägu".(seal „Vaenlasest lembijaks“), heebrea keelest. Tallinn: Perioodika.
  • 1996 Cyril Edwin Mitchinson Joad, "Sissejuhatus filosoofiasse", inglise keelest. Tartu: Ilmamaa.
  • 1997 "Tankad. Jaapani luulet Uku Masingu tõlkes". Tartu: Ilmamaa.
  • 1997 "Haikud. Jaapani luulet Uku Masingu tõlkes". Tartu: Ilmamaa.
  • 1999 Claude Houghton "Kolmanda korruse tagumise ajutine", inglise keelest. Tallinn: Logos.
  • 2004 "Rabi Nahmani imelised lood", heebrea keelest Uku Masing, Kalle Kasemaa, Rahel M. Kasemaa. Tallinn: Varrak.
  • 2005 "Lugalbandalaul", sumeri keelest, kogus "Muinasaja kirjanduse anataloogia". Tallinn: Varrak.
  • 2005 "Tooma evangeelium", kopti keelest. Tartu: Johannes Esto Ühing.
  • 2005 "Filippose evangeelium", kopti keelest. Tartu: Johannes Esto Ühing.
  • 2005 Meister Eckhart, "Jumaliku lohutuse raamat", saksa keelest. Tartu: Johannes Esto Ühing.
  • 2006 Rabindranath Tagore "Gitandžali. Aednik. Puuvilja kogum". Tartu: Ilmamaa.
  • 2006 "Pärlilaul", süüria keelest. Tartu: Johannes Esto Ühing.
  • 2006 "Manilaste laule", kopti keelest. Tartu: Johannes Esto Ühing.
  • 2006 "Vanakreeka kirjanduse antoloogia". Seal tõlkeid vanakreeka keelest. Tallinn: Varrak.
  • 2007 "Tuhande ja ühe öö jutte", araabia keelest. Tartu: Johannes Esto Ühing.
  • 2007 Hieronymus, Gennadius, "Kuulsatest meestest (De viris inlustribus)", ladina keelest. Tartu: Johannes Esto Ühing.
  • 2007 Louise Labé, "Eleegiad ja sonetid", prantsuse keelest. Tartu: Ilmamaa.
  • 2008 [1947] Rabindranath Tagore, "Hinge sosistused". Faksiimile käsitsi kirjutatud tõlkest. Tartu: Ilmamaa.

Kirjandust Uku Masingu kohta[muuda | muuda lähteteksti]

Uku Masingust sissejuhatavalt[muuda | muuda lähteteksti]

Uku Masing 100[muuda | muuda lähteteksti]

Uku Masingu teadustööst[muuda | muuda lähteteksti]

Uku Masingu maailmavaatest[muuda | muuda lähteteksti]

  • Külliki Kuusk. Uku Masingu luule arhailine kujundisüsteem. -- Methis. Studia humaniora Estonica 2015, nr 16, lk 106 - 136.
  • Toomas Paul "Uku Masingu usust" – Akadeemia 7/1992, lk 1393–1412.
  • Jaan Kaplinski "Uku Masing ja maailmarevolutsioon" – Areen 1999, 12. august, lk 12–13.
  • Haljand Udam "Usufilosoof Uku Masing" – Looming 1/2002, lk 147–152.
  • Sven Vabar Boreaalset imbub sisse siit ja sealt : intervjuu Eesti Keele Instituudi direktori Urmas Sutropiga. Küsitles Sven Vabar. – Sirp 2004, 12. märts, nr 10, lk 5.
  • Tarmo Kulmar "Uku Masingu usk ja usund, mõisted ja mõtted" – raamatus "Tõsilood muinasrahvastest" 2007 Ilmamaa, lk 28–32.
  • Sven Vabar "Uurimus Uku Masingu Tõest". Magistritöö. Tartu : Tartu Ülikool, 2007.
  • Sven Vabar "Masingu Tõe relatiivsusest ja absoluutsusest". – Keel ja Kirjandus 8/2007, lk 610–623.
  • Ilmar Vene "Uku Masing – negatiivse keskmelisuse näitlikustaja" – Looming 8/2009, lk 1121–1130.
  • Arne Hiob  „Uku Masing – teoloog, religiooniteadlane ja müstik“. – Inimesepoeg valgel laeval. Uku Masing 100. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2010. Lk 49–85.
  • Urmas Nõmmik "Uku Masing ja Vana Testamendi inimesed". –  Põlvest põlve: pühendusteos Uku Masingu 100. sünniaastapäeva puhul. Tartu, 2010.

Uku Masingu luulest[muuda | muuda lähteteksti]

'

  • Uku Masing "Kuidas ma luuletan" – Edasi 19.september / 1987, lk 4–5.
  • Uku Masing "Kuidas kirjanikud kirjutavad" (kirjutet 14.1.1982) – Tulimuld 1983, nr 2,lk 103–109 ja nr 3. lk 130–134. Sama raamatus "Kuidas kirjanikud kirjutavad" 1992 Eesti Kirjanike Kooperatiiv, lk 52–61.
  • Alma Kaal "Ühe "segase" raamatu puhul" – Üliõpilasleht 1936. 5. lehekuul, lk 156. (esimesi arvustusi debüütluulekogule).
  • Ants Oras "Uku Masing ja John Masefield" – Tulimuld 1966/2, lk 79–80.
  • Ants Oras "Uku Masingu „Neemed Vihmade lahte“". Luulekool. II, Meistriklass / Ants Oras ; koostajad Hando Runnel ja Jaak Rähesoo. Tartu : Ilmamaa, 2004. (Eesti mõttelugu ; 58). Lk 349–351.
  • Vincent B. Leitch "Religious Vision in Modern Poetry: Uku Masing Compared with Hopkins and Eliot". – Journal of Baltic Studies 1974, nr 5, talv, lk 281–294 > eesti keeles ilmunud "Usuline nägemus moodsas luules: Uku Masing võrdluses Hopkinsi ja Eliotiga" – Vikerkaar 10/2002, lk 77–89.
  • Vello Salo "Uku Masungu kaksteist luulekogu" – Aja Kiri 45/1986, lk 4.
  • Bernhard Kangro "Mare Imbrium ehk elukõrbes viirastuv jumalariik. Katse Uku Masingu luulet lahti mõtestada" raamatus "Arbujad" lk 222–237.
  • Ivar Ivask "Uku Masing: A poet between east and west". – Journal of Baltic Studies 8, 1977, lk 16–21.
  • Ivar Ivask "Uku Masingu nägemuslik luule" eessõna raamatule "Neemed Vihmade lahte" 1959 Stockholm: Vaba Eesti, lk 5–18.
  • Rein Veidemann "Uku Masingu ülemlaul" – Vikerkaar, 1988/5, lk 88–89.
  • Toomas Liiv "Uku Masinguga seenemetsas". – Eesti Päevaleht : Arkaadia (2001) 12. jaan., nr 9.
  • Lauri Sommer "Mõnest Uku Masingut kujundanud jõujoonest. Ekstaasi ja teksti suhe". – Looming2001, nr 4–6.
  • Hasso Krull ""Pilv, läki pyhaks kullerkuppe tooma": ekstaasi allegoorilised labürindid" – Areen 15.märts 2001.
  • Lauri Sommer "Rituaalne Masing". – Postimees 28.detsember 2001.
  • Külliki Vulf (Kuusk) "Eesti kirjanduskriitika kõnelused Uku Masinguga. Monoloog või dialoog?" – Keel ja Kirjandus 2002, nr 6, lk 385–400.
  • Karl Muru "Lisandusi Uku Masingu retseptsiooniloole (Külliki Vulfi ärgitusel)". – Keel ja Kirjandus 2002, nr 11, lk 809–814.
  • Ants Oras "Uku Masing" (lk 146–147), "About the poetry of Uku Masing" (Pp. 148–149.) – Kuus eesti luuletajat Ants Orase tõlkes = Six Estonian Poets in Translations of Ants Oras / [koostanud ja eessõna: Anne Lange]. Tallinn : Tänapäev, 2002. Lk 150–159.
  • Lauri Sommer "Uku Masingu käsikirja "Saadik Magellani pilvest" (1959–1963) vaimne, ajalis-ruumiline ja elulooline taust".Looming 2004, nr 4–6.
  • Külliki Kuusk "Uku Masingu luule subjektist: "Mina"- poeetika luulekogus "Udu Toonela jõelt" ". Magistritöö Tartu : Tartu Ülikool,  2008.
  • Lauri Sommer "Uku hilisluule elutundest". I, II, III, IV, V, VIEesti Kirik 2009, 19. aug., nr 30, lk 6 ; 26. aug., nr 31, lk 6.
  • Külliki Kuusk Uku Masingu luule kui päevaraamat.– Paar sammukest. XXV, Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat. 2008. Tartu : Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2009. Lk 57–78.
  • Thomas Salumets "Jaan Kaplinski Uku Masing" (Ingl. k tõlkinud Arne Merilai.) – Keel ja Kirjandus, 2010, nr 1, lk 37-44.
  • Külliki Kuusk "Uku Masingu armastuse lõuna- ja ehatuuled". – Inimesepoeg valgel laeval. Uku Masing 100. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2010. Lk 148–175.
  • Rein Veidemann "Uku Masing "Tontide eest taganejate sõdurite laul"". – Rein Veidemann "101 Eesti kirjandusteost". Tallinn, 2011. Lk 80-81.
  • Külliki Kuusk "Bibliograafia teel biograafiaks. – Keel ja Kirjandus 2011, nr 12. Lk 935–938.
  • Külliki Kuusk Ühe luuletuse lugu. Uku Masingu „Manda d’Hajje“. – Kirik ja Teoloogia, veebiajakiri. Nr 59/25, 2013, lk 1–3.
  • Külliki Kuusk "Pihtimuslikkusest Uku Masingu luules". – Looming 2013, nr 12, lk 1687–1696.
  • Külliki Kuusk "Rahvalaululikust mentaliteedist Uku Masingu 1930. aastate luules. Parallelism poeetilise keele ja enesetaju kujundajana". Janika Oras, Andreas Kalkun (Toim.). Regilaulu kohanemine ja kohandajad. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi teaduskirjastus, 2014. Lk 137 – 169.
  • Külliki Kuusk "Tondid, pillipuhujad ja palverändurid ehk mis on vabaduse hind? Ühest Uku Masingu suurest müüdist". – Kirjanduspärand kultuuriloos. Tartu, Eesti Kirjandusmuuseumi teaduskirjastus, 2014. Lk 163-203.

Muid artikleid Uku Masingust[muuda | muuda lähteteksti]

Meenutusi ja mälestusi Uku Masingust[muuda | muuda lähteteksti]

  • Lauri Sommer, "Janka ja Uku : vinjett kahest tõrkujast". – Sirp 2001, 26. jaan., nr 4, lk 6.
  • Anne Lange. "Eesti luule ja poeetika tagasivaates". (Intervjuu) – Vikerkaar 2002, nr 10, lk 90–102.
  • "Betti Alver : Usutlused. Kirjad. Päevikukatked. Mälestused. Lisandusi tundmiseks". (Koostanud ja toimetanud Enn Lillemets ja Kristi Metste). Tallinn : Tänapäev, 2007. 
  • Isidor Levin "Minu elu- ja mõttevarast : meenutusi". – Akadeemia 2009, nr 7, lk 1419–1440 ; nr 8, lk 1611–1631, nr 9-12.
  • Ave Alavainu. Uku Masingust sigaretistatud käega. – Nädaline 2009, 8. aug., nr 88, lk 6, 11.
  • Rainer Kerge. "Korraga täpne ja hämar : Uku Masing 100". – Õhtuleht 2009, 11. aug., nr 185, lk 10 Ülo Tonts, Karl Martin Sinijärv ja Andres Põder meenutavad Uku Masingut.
  • Ilmar Vene "Uku Masing – negatiivse keskmelisuse näitlikustaja" – Looming, 2009, nr 8, lk 1121-1130.
  • Jaan Kaplinski „Ütles Masing“ – Vikerkaar 2012, nr 1/2, lk 74-81, 84-85, 88-89, 92-93, 96-98. Mõtteid, mida elav Uku Masing ütles ja Jaan Kaplinski pärast tema surma mälu järgi kirja pani.

Filmid Uku Masingust[muuda | muuda lähteteksti]

Isikulooline filmitriloogia "Uku Masingu maastikud"

  • 1. film: "Kitsas rada keset metsi" 55:40 /2000/ (Faama Film)
  • 2. film: "Inimesepoeg Valgel laeval" 77:00 /2004/ (Estinfilm)
  • 3. film: "Surm on öömaja põllul" 70:00 /2006/ (Estinfilm)
  • 4. film: "Tõuseb tume puu täis kollaseid tiibu" /2008/ (Estinfilm) – valik filmitriloogia lähtematerjale

Filmitriloogia idee ja stsenarist: Mikk Sarv. Stsenarist ja režissöör-operaator: Vallo Kepp. Helirežissöör ja toimetaja: Enn Säde. Helilooja: Rauno Remme. Teaduskonsultant: Külliki Kuusk.

Filmid on koondatud 22. aprillil 2009 Rahvusraamatukogus esitletud kaksik-DVD-le. Ühel plaadil on filmitriloogia. Teisel plaadil on neljanda osana rohkelt filmide aluseks olnud helisalvestisi ning video- ja tekstimaterjali. Muuhulgas ka järgmist: Uku Masingu loengute lindistusi Usuteaduse Instituudis, Toomas Pauli intervjuu Uku Masinguga, valik Uku Masingu kirju ja postkaarte kodustele ning filmide aluseks olnud intervjuude täielikke lindistusi, nende litereeringuid jpm.

Raadiosaated Uku Masingust[muuda | muuda lähteteksti]

Uku Masingust tõukuvat loomingut[muuda | muuda lähteteksti]

  • Johanson ja vennad (looming 1978–1999). CD. Päevakera / Globus diei / Dayclew. 2000.
  • "Kõlakoda". CD. Muusika ja esitaja: Tõnu Tepandi. Tallinn : Vagabund, 2003.
  • "Laulud Ernst Enno ja Uku Masingu sõnadele". CD. Viisistanud Anne Maasik ja Jaan Tooming, laulud seadnud Heikki-Rein Veromann ; esitavad Anne Maasik, Heikki-Rein Veromann. A. Maasik, 2003.
  • "Piimaš". CD. Muusika ja esitaja: Kago. Õunaviks, 2003.
  • "Laulud". CD. Muusika ja esitajad: Maria Peterson ja Eva Eensaar. Theatrum, 2005.
  • "Kago". CD. Muusika ja esitaja: Kago. Estonia : Seksound, 2007.
  • Lauri Sommer "Hilised lemmelehed". Novell. Vikerkaar. 2007/1–2. lk 37–63.
  • Üksteist peab hoidma : Kadri Hundi ja Mart Siimeri laule. CD. Muusika: Kadri Hunt ; esit.: Eesti Raadio Laululapsed. Tallinn : Eesti Rahvusringhääling, 2008.
  • Lauri Sommer "Kolm yksiklast". Romaan (Vikerkaares ilmunud "Hilised lemmelehed" on raamatu kolmandaks osaks), kirjastus Menu, 2010.
  • Jaan Kaplinski "Seesama jõgi". Romaan, Vagabund, 2007. (2. tr 2009) Ingl k. (translated by SusanWilson]): London : Peter Owen, 2009.
  • Jaan Tooming "Teekond mäe südamesse". Märkmikromaan, Varrak, 2007.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]