Kirikulugu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kirikulugu ehk kirikuajalugu ehk kiriku ajalugu on teadusharu, mis tegeleb kristluse ajaloo uurimisega. Tänapäeval on kirikulugu interdistsiplinaarne uurimisvaldkond, mida võib käsitleda nii osana teoloogiast kui ka ajaloost.

Kirikuloo käsitlusaineks on antiikmaailmas tekkinud kristlike kirikute arengulugu tänapäevani. Akadeemiliselt ei ole enam pädev arusaam, et Jeesus on kirikute rajaja. Pigem tekkisid esimesed kristlikud kirikud mõnede evangeeliumiteks nimetatavate tekside ümber.

Kirikulugu kui ajalooteadus[muuda | muuda lähteteksti]

Kirikulugu on ajalooteadus oma meetodi poolest. Kirikulugu on seotud ajalooliste allikatega: kirjalikud allikad (ürikud, aktid, kirjad, kroonikad) või monumentaalsed allikad (raidkirjad, kirikud, kloostrid). Kirikulugu saab välja öelda vaid seda, mida ta suudab allikatest lähtuvalt tõestada, teispool allikaid algab ajalooline romaan. Kirjalike allikate ehtsust tuleb uurida, kriitiliselt laitmatute tekstidena välja anda ja kommenteerida. Seda, kui tähtis allikate taoline editsioon on, mõisteti alles 16. sajandil.

Oluline on allikate töötlemine, interpreteerimine ja usutavuse kontrollimine.

Distsipliini teemad[muuda | muuda lähteteksti]

Kirikuloo mõisteid[muuda | muuda lähteteksti]

Aabel - Aabraham - Aadam - Apostel - Apostlik suktsessioon - Augustinus

Enchiridion (Augustinus)

Ester - Evangeelium

Jeesus Kristus - Johannese evangeelium - Jumala nimi

Katehhees - Kirik (pühakoda) - Klooster - Kristus

Märter

Nelipühad

Kristus - kristlus - Kirikukogud -

reformatsioon

Oikumeenia - ordud

Paavst - Patriarh - Paulus - Peapiiskop - Peetrus - Piiskop - Prohvet - Pühitsus

Uus Testament - Vana Testament

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Riho Saard, "Euroopa üldine kiriku ajalugu selle algusest kuni tänapäevani", kirjastus Argo 2005.