Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon
Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon (lühend ORURK) on 1992. aastal Tallinnas moodustatud komisjon, mis uurib 20. sajandil okupatsioonivõimude kohaldatud vägivalda Eesti territooriumil ja Eesti kodanike suhtes teistes riikides[1].
Tegevusest[muuda | muuda lähteteksti]
 | See artikkel vajab ajakohastamist. |
ORURKi koosseis ja põhikiri kinnitati Riigikogu otsusega 17. juunil 1993[1]. ORURKi esimene esimees oli Jaan Kross. Praegu on esimees Vello Salo[küsitav][1].
Komisjon uurib kolme okupatsiooni tagajärgi[1]:
- Esimene Nõukogude okupatsioon aastatel 1940–1941;
- Saksa okupatsioon aastatel 1941–1944;
- Teine Nõukogude okupatsioon aastatel 1944–1990?.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 https://web.archive.org/web/20140928124317/http://www.okupatsioon.ee/et/kes-me-oleme/155-orurk (vaadatud 28.09.2014)
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti poliitilise eliidi saatusest. Peep Varju. Tallinn, 1994.
- Eesti laste küüditamine 14.juunil 1941 kui genotsiidikuritegu. Peep Varju. Tallinn, 1994.
- Eesti kunstielu ja okupatsioonide repressiivpoliitika. Jaak Kangilaski ja Ene Lamp. Tallinn, 1994.
- Eesti arstkond ja okupatsioonid. Helbe Merila-Lattik. Tallinn, 1995.
- Eesti raamatute hävitamine nõukogude võimu poolt. Piret Lotman ja Avo Lõhmus. Tallinn, 1995.
- Saaremaa inimkaotused esimese Nõukogude okupatsiooni tagajärjel. Juta Vessik ja Peep Varju. Tallinn, 1995. (Inglise keeles 1997; teine trükk eesti keeles, 6A, 1997).
- Pro Patria. Auraamat Teises maailmasõjas langenud Eesti vabadusvõitlejatele. (Lühinimestik). Aleks Kurgvel ja Herbert Lindmäe. Tartu, 1996.
- E.V. kaadriohvitseride saatus 1938 – 1996. Vello Salo. Tartu, 1996.
- ”Soomepoiste” langenud. Uno Tõnnus. Tartu, 1996.
- Eesti rahva inimohvrid Nõukogude ja Saksa okupatsioonide ajal 1940 – 1953. Peep Varju. Tartu, 1997.
- Õiguse vastu ei saa ükski. Eesti taotlused ja rahvusvaheline õigus. Enn Sarv. Tartu, 1997.
- Pro Patria. Auraamat Teises maailmasõjas langenud Eesti vabadusvõitlejaile. Aleks Kurgvel ja Herbert Lindmäe. Tartu, 1998.
- Pro Patria II. Auraamat langenud ja hukkunud metsavendadele 1944 – 1978. (Lühinimestik). Eerik-Niiles Kross. Tartu, 1998.
- Nõukogude Kaug-Põhja vangilaagrid ja Eesti Poliitvangid Kolõmal. Aadu Oll. Tartu, 1999.
- Nõukogudeaegne Narva. Elanikkonna kujunemine 1944–1970. David Vseviov. Tartu, 2001.
- Sakalamaa ei unusta. Nimede Register. Tartu, 2001.
- 2005 ilmus Valge Raamat- eesti rahva kaotustest okupatsioonide labi 1940–1991
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Nr 25 • Oktoober 2005, Toomas Hiio, Kahjude ja kaotuste kokkuvõte, ajakiri Diplomaatia
- Eesti Mälu Instituut, Publikatsioonid, Toimetised