Vastemõisa raamatukogu

Allikas: Vikipeedia

Vastemõisa raamatukogu asub Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Vastemõisa külas. Ta on Suure-Jaani raamatukogu allasutus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kohalikust Vastemõisa karskusseltsist kasvas 1909. aastal välja Vastemõisa Noorsoo Selts, mille asutajateks ja juhtideks olid kooliõpetaja Madis Raabe ja Peeter Adamson. Seltsi ülesandeks oli „hariduse ja teaduse laialilaotamine, kõlbluse tõstmine ja karskuse edendamine“. Oma eesmärgi täitmiseks kohustus selts asutama raamatukogusid ja lugemistubasid, korraldama kursusi ja reise, pidama ettelugemisi, kõnesid, näitemängu-, kirjandus- ja lõbuõhtuid.

1910–1917[muuda | muuda lähteteksti]

1910. aastal loodi seltsi juurde raamatukogu. Ruumid saadi küla keskel paiknevas kohaliku mõisa magasiaidas, kus peeti kõik peoõhtud ja harivad loengud. Kahjuks põles magasiait maha ning raamatukogul tuli kolida küla serval paiknevasse Kasari koolimajja. Halva asukoha tõttu koliti peagi kohaliku eduka kaupmehe ja talupidaja Jüri Uti elumajas asuvasse avarasse majandusruumi. Jüri Uti juures laenutas raamatuid pererahvas. Raamatuid sai valida papist tahvlitele kleebitud nimekirjade abil. Selles ruumis korraldati ka tantsukursusi ja näidati valguspilte.

1918–1940[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Vabariigi esimesed iseseisvumisaastad olid rasked, kuid Vastemõisa Raamatukogu säilis ja tegutses edasi Jüri Utti perekonna hoole all. Hiljem viidi raamatukogu naabruses asuva Johan Endersi (eestistatult Rajaväli) majja. Samas majas tegutses Vastemõisa Maanaiste Selts ning asus ka Vastemõisa Tarvitajate Ühisuse kauplus, mida juhatas Johan Rajaväli. 1936. aastal, pärast maja ümberehitamist, sai raamatukogu endale uue ja avara ruumi, kuhu pääses hoone esiküljelt eraldi uksest. Raamatutoas oli kolm reguleeritava kõrgusega raamatukappi, kirjutuslaud ja toolid külastajate jaoks. Andmed raamatu autori, pealkirja ja inventarinumbri kohta olid kantud suurde inventariraamatusse, millest lugejad raamatuid valisid. Kapist ise raamatuid valida ei olnud lubatud. 1933. aastal oli raamatukogus tuhatkond raamatut. Raamatukogu tegevuses toimus teinegi muutus – selts võttis tööle raamatukoguhoidjaks kirjanduslike huvidega noormehe August Hallase. Raamatukogu oli avatud igal pühapäeval kella 10–15.

1940–1970[muuda | muuda lähteteksti]

Rahutud sõja-aastad elati Vastemõisas üle suuremate kaotusteta. Raamatukogu kolis ühest majast teise, kuni peatus ikka endises kauplushoones. 1942. aastal nimetati raamatukogu ümber Vastemõisa Noorsoo Seltsi Raamatukoguks ning arvati maakonna avalike raamatukogude võrku. Kahe aasta pärast likvideeriti selts ning kogu kultuuritöö läks loodava Vastemõisa Valla Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee alluvusse. Algas Nõukogude korra viljastav periood. Raamatukogus vahetusid töötajad, kuni 1. oktoobril 1949 sai raamatukogu juhatajaks Heino Olev, kes töötas sellel kohal aastatel 1949–1959 ja 1962–1989.

Uue korra ajal raamatukogu külastamine ei vähenenud vaid kasvas ajavahemikus 1946–1949 112-lt 192-le. 1958. aastal laenutas Vastemõisa raamatukogus juba 251 lugejat. Samas tõusis ideoloogilise töö osatähtsus ning lisandusid uued raamatukogundusega mitte seotud kohustused – koduloomade loendus jne.

Fondi puhastati kahel korral: Saksa okupatsiooni ajal vene ja Nõukogude võimu saabudes juudi kirjandusest.

1970–1991[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvaraamatukogude võrgus toimus 1970. aastate alguses tsentraliseerimine: rajooni- ja suuremad linnaraamatukogud muudeti kesk-, maapiirkondade raamatukogud aga haruraamatukogudeks, eesmärgiga parandada koostööd ja informatsiooni vahetamist süsteemis. Algas suurendamise ja parendamise aeg. Linnad ja külakeskused kasvasid, väikesed kohad hääbusid. Nii likvideeriti 1968. Metsküla ja 1972. aastal Kildu kooli raamatukogu. Rohkem pöörati tähelepanu ka raamatukogudele – tõsteti töötaja palka ja asutusele määrati kommunaalteenused. Rajooni kultuuriosakonna kaudu saadi juurde uusi nõuetekohaseid raamaturiiuleid ja kataloogikapp. Raamatufond oli suurenenud 1979. aasta lõpuks 7545 eksemplarini, lugejaid oli 388. Erakordselt suurt rõhku pandi kaadri erialasele ja ideoloogilisele kasvatamisele. Regulaarselt toimusid raamatukogutöötajate kursused ja seminarid.

Aastad 1986–1989 tõid kaasa avalikustamise, laienes sõnavabadus ja vähenes tsensuur. 1988. aasta augustist läks pensionile kauaaegne raamatukogu juhataja Heino Olev, keda autasustati 1986. aastal raamatukogutöötaja teenetemärgiga. Heinot huvitas sügavalt kodukoha ajalugu ja inimesed. Ta alustas kodulookartoteegi pidamist, kogus ja säilitas paikkonda kajastavaid käsikirju ning koostas uurimistööd „Kui valgus tuli: elektrifitseerimise algus ja esimesed tööd Vastemõisas“ ning „Albert Kivikase seoseid Vastemõisa ja Kilduga“.

Uueks juhatajaks sai Viljandi Kultuurikooli raamatukogunduse eriala lõpetanud Kaaja Kippel, kes aga lahkus peagi. 1. oktoobril 1990 sai raamatukogu juhatajaks Pille Abel. Raamatukogu asus endiselt Rajavälja majas.

1992–2011[muuda | muuda lähteteksti]

1989. aastal alustas Kalju kolhoos suure ja moodsa kultuurikeskuse ehitamist, kuhu planeeriti ruumid ka raamatukogule. Suurimaks tööks Pille Aabelile jäigi 1994. aasta talvel inventuuri tegemine ja raamatukogu kolimine uutesse ruumidesse. Sama aasta septembrikuust asus raamatukogu juhtima Merle Rang.

Kaks aastat hiljem kolis kultuurikeskusesse ka Vastemõisa Vallavalitsuse pere. Hoogustus kodanikualgatuslik liikumine ja loodi esimene mittetulundusühendus – Vastemõisa Naiste Ühendus. Koos raamatukoguga viidi läbi palju üritusi, loodi sõprussidemed teiste Eesti paikonna naisühendustega ning saavutati maakondlik tunnustus.

Kuna raamatukogu jaoks jäid olemasolevad ruumid kitsaks, taotleti Hasartmängumaksu Fondist toetust ning 2000. aastal avati renoveeritud 135 m2 suurune raamatukogu sama hoone teisel korrusel. Tööle võeti ka teine töötaja Tiina Torim, kes töötas kuni 2009. aastani, mil lahkus lapsehoolduspuhkusele. Tema tööd jätkas Mari-Ann Kolga.

2000. aastal hoogustunud haldusreformi käigus ühinesid 2005. aastal Viljandi maakonna neli omavalitsust: Suure-Jaani linn ja vald ning Olustvere ja Vastemõisa vald ning moodustus uus ühendvald nimetusega Suure-Jaani vald. Suurvallas säilisid kõik viis eraldiseisvat raamatukogu. 2010. aasta 2. detsembri volikogu otsusega ühendati need ühtseks Suure-Jaani vallaraamatukoguks. Praegu on Vastemõisa raamatukogu Suure-Jaani raamatukogu iseseisev osaüksus, kus töötab üks raamatukoguhoidja.

Raamatukogu arvutiseerimine algas 1997. aastal. Esimesest abifondist saadud arvutist kasvas välja 1998. aastal Vastemõisa Valla Internetipunkt. Kohe võeti kasutusele ka elektrooniline kataloogimissüsteem KIRJASTO, hiljem URRAM. Elektroonilist laenutamist alustati 2005. aastal. Riiklik toetusprogramm KÜLATEE 2 tõi Vastemõisa internetiühenduse, mistõttu langes järsult avaliku internetipunkti külastajate arv.

Suurematest üritustest toimus alates 2005. aastast raamatukogu eestvedamisel ülevallaline 5.–9. klassi õpilaste jutuvõistlus. Pidevalt täiendatati kodulookartoteek.

Head koostööpartnerid olid Kildu Põhikool ja Kildu Külade Ühendus MTÜ. Koos on läbi viidud ühisprojekte laste väärtuskasvatuse ja õpilaste käsitööoskuste arendamiseks ning haljastatud kooli ümbrust.

Töötajad[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1937–1942 August Hallas
  • 1942–1949 töötasid raamatukogus lühemat aega Johan Rajaväli, Jaan Teder, Johannes Lippo ja Boris Keller
  • 1949–1959 Heino Olev
  • 1959–1962 Õie Prants
  • 1962–1988 Heino Olev
  • 1988–1989 Kaja Kippel
  • 1988–1989 Heino Olev
  • 1990–1994 Pille Abel
  • 1994–… Merle Rang
  • 2000–2009 (2012) Tiina Torim
  • 2009–2010 Mari-Ann Kolga

Tänapäev[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeval töötab Vastemõisa Rahvamajas koos Põhja-Sakala valla Suure-Jaani Kooli Vastemõisa õppekoht, Vastemõisa lasteaed, noortekeskus, kultuurimaja ja perearstipunkt.

Raamatukoguhoidja on Merle Rang.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]