Sürgavere raamatukogu

Sürgavere raamatukogu on rahvaraamatukogu Põhja-Sakala vallas Sürgaveres.

Vanasti tegi Sürgaveres vabaharidustööd eeskätt Sürgavere Lugejate Ring, mille asutasid kooliõpetajad Johan (Juhan) Adamson ja Juhan Saarpera (Saarepera). Ringi põhikiri registreeriti 17. mail 1921. Asutati Sürgavere Lugejate Ringi Avaliku Rahvaraamatukoguna.

1936. aasta Eesti Entsüklopeedia andmetel on seltsil soetatud 1500-köiteline avalik raamatukogu, milles peale ilukirjanduse on arvukalt ka teaduslikke teoseid ja lastekirjandust. Raamatukogu juhatajaks Jaan Soopa (Eesti Entsüklopeedia, 1936). 1938/39 statistikast tuleb välja, et Sürgavere Lugejate Ringi avalikul raamatukogul Sürgavere koolimajas on 1309 raamatut (Valdmaa, 1971).

1939 jaotati Sürgavere vald Taevere, Olustvere ja Vastemõisa valdade vahel. 1950–1959 Suure-Jaani rajoon, Suure-Jaani külanõukogu valduses. 1992 kuulus Sürgavere piirkond Suure-Jaani valla alla. 2006 ühinesid Suure-Jaani vald, Suure-Jaani linn, Olustvere vald ja Vastemõisa vald suurvallaks. Sürgavere asub Eestis suuruselt teisel kohal olevas Suure-Jaani vallas.

Enamik Suure-Jaani kihelkonna, valla- ja külakoole on rajatud 19. sajandi I poolel ning neid oli sajandi keskpaigaks kümme. 1920–1929 maareformi ajal anti Olustvere, Lahmuse, Sürgavere mõisahooned koolidele. Kehtestati emakeelne õpetus. Kujunes 6-klassiline tasuta kohustuslik algkool. Koolis oli raamatukogu lasteosakond, kus laste jaoks oli 1921. aastal 35 raamatut, õpetajate jaoks 31. Igal õppeaastal muretseti raamatuid juurde (Kooli kroonika, 1921). Kooliõpetaja ning hilisem koolijuhataja A. Kümnik oli seltsi esimees.

Seltsitegevus vaibus II maailmasõja alguseks. Sõja perioodil ei ole märkmeid raamatukogu tegevusest. Säilinud on Sürgavere Lugejate Ringi liikmekaart nr 51, välja antud 1. oktoober 1939. a. Magda Suurkivile, kes on maksnud 1939/40 liikmemaksu 1 kroon.

Pärast sõja lõppu tegutses raamatukogu kooliruumides, kogu suurus oli 1500 eksemplari. Raamatukogul ei olnud kindlaid ruume ja seetõttu oli tarvidus mitmeid kordi kolida.

1950. aastatel oli raamatukogul lisaks kaks rändkogu: Laasikmäel ja Epras. 1950.–1960. aastatel pidi lisaks raamatukogutööle majapidamistes käima ka loomi loendamas ning maad mõõtmas. Selle eest lisatasu ei saadud. Alati pidid olemas olema plakatid valitsuse päevasündmustest – nende valmistamise aja pidid oma vabast ajast leidma.

1966.–1983. aastal asus raamatukogu kolhoos Kindel Tee keskküttega kontor-klubi ruumides. Asukoht oli väga hea, sest asuti küla keskel. Ruumi oli 7000 eksemplari jaoks vähe – 16 ruutmeetrit. Ruumid olid küll kõrged, kuid väikesed.

1983. aastal sai raamatukogu oma käsutusse järgmised ruumid – koliti 12-korterilise maja kolmetoalisse korterisse. Lastekogu sai panna eraldi tuppa. Asukoht oli hea, sest asuti endiselt keskuse südames, lisaks oli samas trepikojas sidejaoskond. Sürgaverre hakati plaanima maja, kus asuksid ruumid sidejaoskonnale, raamatukogule, spordihoonele ning kultuurimajale. 1991. aastal pandi selle nurgakivi, kuid siis jäi ehitus soiku. 1999. aastal avati selles majas spordihoone, kuid maja oli välja ehitatud vaid osaliselt.

Sel perioodil oli koolil ja raamatukogul tihe koostöö, sest raamatud olid kallid, kuid raamatukogus oli palju näitlikke materjale tundide läbiviimiseks. 2002. aastal valmisid lõpuks uued raamatukogu ruumid majas, kus juba tegutses spordihoone. Aja jooksul aga plaanid muutusid ning raamatukogu jaoks ehitati välja teised ruumid kui algselt plaanitud. Päike sellel majapoolel ei paista ning suvisel ajal on raamatukogus niiske ja külm.

Juhataja on 1969. aastast Anu Ojamäe.

Sürgavere raamatukoguga seotud inimesed

• 1921 seltsi lasteosakond koolis – Juhan Adamson
• 1925 Lugejate Ringi esimees – August Kümnik
• 1931 raamatukogu juhataja – Jaan Soopa
• II maailmasõja ajal raamatukogu ei töötanud, asus Sürgavere kooli ruumides
• 1944 – 1951 – Jaan Soopa
• 1951 – 1953 nov – Kaia Annilo
• 1953 nov – 1963 nov – Aino Puu (Olmre)
• 1963 nov – 1965 mai – Lea Tonts
• 1965 juuli – 1966 veebr – Laine Leinamäe
• 1966 veebr – 1966 sept – asendajad
• 1966 sept – 1967 juuni – Helju Pahovski
• 1967 nov – 1969 aug – Karl Selmet
• 1969 aug – ... – Anu Ojamäe

Raamatukogu nimed

• 1921 – Sürgavere Lugejate Ring
• 1923 – Sürgavere Lugejate Ringi Avalik Rahvaraamatukogu
• 1945 – Sürgavere Avalik Rahvaraamatukogu
• 1973–1988 – Viljandi Keskraamatukogu. Spetsiaalne tempel oli juba raamatutes sees. See tekitas kohutavat segadust, kuna Sürgavere nime seal ei olnud. Oli Viljandi Keskraamatukogu ja number 35.
• 1988–1991 – Sürgavere külaraamatukogu
• 1991 – Sürgavere raamatukogu

Kirjandus

• Eesti Entsüklopeedia. 1936. 7. kd.
• Leole. 2001. Ajalooradadelt – fakte Sürgavere ajaloost.
• Leole. 2002. Sürgavere raamatukogu kolis uude ruumi.
• Suure-Jaani kihelkond. http://www.s-jaani.ee/kool.html
• Sürgavere raamatukogu kroonika
• Valdmaa, E. 1971. Suure-Jaani linnaraamatukogu arengulugu: diplomitöö.