Priit Toobal

Allikas: Vikipeedia
Priit Toobal 2011. aastal

Priit Toobal (sündinud 1. novembril 1983 Suure-Jaanis) on Eesti endine poliitik, Keskerakonna peasekretär 20072015, erakonna büroojuht 2015. aastast ning XII ja XIII Riigikogu liige aastatel 2011–2015.

Priit Toobal lõpetas aastal 2002 Suure-Jaani Gümnaasiumi. Aastatel 2003–2004 töötas Toobal Suure-Jaani Gümnaasiumi huvijuhina, 2004–2007 Eesti Keskerakonna koordinaatorina ning 2006–2007 Suure-Jaani vallavalitsuse kultuurinõunikuna. Aastatel 2007–2016 töötas Toobal Keskerakonna peasekretärina.[viide?]

2015. aastal mõistis Riigikohus Toobali lõplikult süüdi eraviisilisele jälitustegevusele kihutamises ja ametialases võltsimises.[1][2] Toobali jätkuv kuuluvus Keskerakonda on ebaselge, kuna see sõltub 2015. aasta lõpus erakonna kongressil vastu võetud uue põhikirja kehtivusest[3].

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Priit Toobal astus Keskerakonda 2001. aastal.

  • 2002. aastal kandideeris Toobal Keskerakonna nimekirjas Suure-Jaani linnavolikokku ning osutus 23 häälega valituks.
  • 9. veebruaril 2005. aastal toimus Suure-Jaani linnavolikogu istung, kus ootamatult surnud linnapea Rein Valdmaa asemele valiti linnapeaks senine volikogu esimees Ülo Köst. Kösti kohta volikogu esimehena valiti täitma 21-aastane Priit Toobal, mis tegi temast Eesti noorima linnavolikogu esimehe.
  • 2005. aasta kohalike valimiste ajal toimus Suure-Jaani linna ja valla ühinemine ning Toobal osutus 63 häälega valituks Suure-Jaani vallavolikokku.
  • 2007. aastal kandideeris Toobal Järva- ja Viljandimaa piirkonnas Riigikokku ning sai 441 häält, kuid ei osutunud valituks.
  • 2009. aastal kandideeris Toobal Suure-Jaani vallavolikokku ning osutus 97 häälega valituks.
  • 2011. aastal kandideeris Toobal Järva- ja Viljandimaa piirkonnas Riigikokku ning osutus 796 häälega valituks.
  • 2011. ja 2013. aastal valiti Priit Toobal Eesti Keskerakonna juhatuse liikmeks.
  • Ta kandideeris 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel ja sai 271 häält (11. tulemus Keskerakonna 12-liikmelises nimekirjas).
  • 18. novembril 2015 astus ta Riigikogu liikme kohalt tagasi, põhjendades seda sooviga kaitsta Riigikogu ja Eesti rahvusvahelist mainet pärast süüdimõistmise jõustumist ka Riigikohtus.[4]

Keskerakonna kirjaskandaal[muuda | muuda lähteteksti]

2012. aastal leidis Kaitsepolitsei Priit Toobali kodu ja parteikontori töökohta läbi otsides üle 400 lehekülje väljatrükitud kirjavahetust, mis kuulub Hannes Rummule. Kirjavahetus oli üle aasta vana ja järjehoidjatega varustatud.[5] Keskerakonna teatel sattus Rummu erakirjavahetus nende büroosse, kuna need tõi sinna endine Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige Ivor Onksion.[6]

Riigiprokuratuur esitas mais 2012 Toobalile kahtlustuse partei kassa sissetulekuorderite võltsimises ja teadmata päritolu raha vormistamises erakonna annetusena.[7]

29. mail toimunud pressikonverentsil teatas Toobal, et ametist tuleks tagandada kaitsepolitsei juht Raivo Aeg ja peaprokurör Norman Aas, kes vastutavad telefonikõnede laialdase pealtkuulamise eest.[8]

27. märtsil 2014 võttis Riigikogu talt saadikupuutumatuse, et koostada süüdistusakt ja alustada kohtumenetlust.[9]

17. oktoobril 2014 mõistis Harju maakohus Toobali süüdi eraviisilisele jälitustegevusele ja sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises ning dokumendi võltsimises ja karistas teda tingimisi üheaastase vangistusega kolmeaastase katseajaga. Toobal lubas kaevata otsuse edasi ringkonnakohtusse.[10] 31. märtsil 2015 otsustas Tallinna Ringkonnakohus mitte rahuldada Keskerakonna ning Toobali ja Laasi kaitsjate apellatsioonkaebusi ning jättis Harju maakohtu süüdimõistva otsuse muutmata.[11] 20. novembril 2015 otsustas Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Priit Toobal ja Lauri Laasi on süüdi Ivor Onksioni eraviisilisele jälitustegevusele kihutamises, samuti et Toobal ja Keskerakond panid toime ametialase võltsimise. Sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises mõistis Riigikohus Toobali ja Laasi õigeks.[2] Priit Toobalile, Lauri Laasile ja Ivor Onksionile mõistetud karistusi Riigikohus – vaatamata nende osalisele õigeksmõistmisele – ei muutnud. Toobal võltsis Keskerakonna huvides kokku viis kassa sissetuleku orderit, näitamaks, et teadmata allikast pärinev sularaha, mille Toobal Keskerakonna kassasse maksis, on füüsilistelt isikutelt saadud annetus, mida erakond tohib vastu võtta. Kuna Toobal pani dokumendi võltsimise toime Keskerakonna peasekretärina Keskerakonna huvides, tunnistati selles kuriteos süüdi ka Keskerakond kui juriidiline isik.[2]

Süüdimõistmise järel puhkesid vaidlused seoses Toobali võimaliku väljaarvamisega erakonnast. Erakonna pressiesindaja Taavi Puki sõnul ei olnud väljaarvamine automaatne, jõustumiseks pidi selle kinnitama erakonna juhatus.[1] Novembris 2015 toimunud kongressil võeti aga vastu uus põhikiri, mis ei näinud enam ette kriminaalkurjategijate väljaarvamist erakonnast.[12] Tartu maakohtu registriosakond on keeldunud uut põhikirja kinnitamast,[3] kuid juhatus kinnitas Toobali detsembris büroojuhiks[13] ning esitas ta 2016. aasta märtsis erakondade rahastamise järelevalve komisjoni liikmeks. Viimast põhjendas erakonna aseesimees Jaanus Karilaid "tugeva mandaadiga" Keskerakonna kongressilt ning asjaoluga, et "Priit Toobal tunneb erakondade rahaasjade köögipoolt peensusteni."[14]

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]