Harilik pilliroog

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib harilikust pilliroost; perekonna kohta vaata artiklit Pilliroog (perekond)

Harilik pilliroog
Phragmites australis Schilfrohr.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised Liliopsida
Selts: Kõrreliselaadsed Poales
Sugukond: Kõrrelised Poaceae
Perekond: Pilliroog Phragmites
Liik: Harilik pilliroog
Ladinakeelne nimetus
Phragmites australis
Sünonüümid

Arundo phragmites
Phragmites altissimus

Harilik pilliroog (Phragmites australis) on kõrreliste sugukonda pilliroo perekonda kuuluv taim.

Pilliroo sünonüümidena on kasutatud Arundo phragmites L. (basionüüm), Phragmites altissimus, P. berlandieri, P. communis, P. dioicus, P. maximus ja P. vulgaris. Lisaks on pillirool arvukalt rahvapäraseid nimetusi: roog, kõrkmed, merihain, vesiroog, sonn.

Pilliroog on levikult kosmopoliit.

Pilliroog on Eesti suurim kõrreline. Ta paljuneb siin peamiselt vegetatiivselt, moodustades suuri roostikke, mis koosnevad kloonidest. Need võivad olla enam kui ruutkilomeetri suurused. Pilliroo seemned valmivad Eestis harva.

Algselt oli pilliroog mageveetaim, aga ta on halohüüt ehk teisisõnu armastab soolast. Seetõttu talub ta hästi riimvett ja Eestis kasvab ta mererannal sama edukalt kui järvekaldal.

Pilliroog kasvab kuni meetrisügavuses vees, aga on juhtunud, et pilliroog kasvab ujuva matina. Taime vars on 2–6 m pikk. Kõrgemad taimed kasvavad sooja suve ja viljaka pinnasega paigus. Soodsates tingimustes võib ta vegetatiivselt levida kiirusega 5 m aastas.

Pilliroo lehed on 20–50 cm pikad ja 2–3 cm laiad. Õied puhkevad hilissuvel ja moodustavad tiheda tumelilla pöörise, mis on 20–50 cm pikk.

Pilliroog kaob seal, kus pidevalt kariloomi karjatatakse, või kasvatab endale nii lühikesed võrsed kui rohul tavaliselt on.

Pilliroovarsi kasutatakse ehitusmaterjalina, samuti punumistöödeks. Pilliroovarsi lõigatakse talvel ja see on taastuv loodusvara, sest ei kahjusta kuidagi taimekasvu ja juba järgmisel aastal kasvavad samasse uued taimevarred.

Pilliroog mütoloogias[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vanakreeka mütoloogias karistas Apollon kuningas Midast sellega, et laskis talle kasvada eesli kõrvad. Midas häbenes seda ja kandis edaspidi peakatet, kuni tema juuksed kasvasid nii pikaks, et neid tuli lõigata. Midas pidi oma kõrvu juuksurile näitama, aga see tõotas surma ähvardusel, et ei räägi kuninga kõrvadest kellelegi. Saladuse hoidmine osutus tema jaoks siiski raskeks. Lõpuks kaevas ta jõe kaldale augu, sosistas sinna sisse: "Kuningas Midasel on eeslikõrvad!" ja ajas augu kinni. Rohkem saladus teda enam ei vaevanud, kuid järgmisel kevadel kasvas augu kohale pilliroog ja kui tuul seda lehvitas, siis kohises pilliroog kuuldavalt: "Kuningas Midasel on eeslikõrvad." Nii sai kogu rahvas asjast teada.

Piiblis mainitakse pilliroogu paarkümmend korda. [1]

Moosese ema pani kolmekuuse Moosese pilliroost tehtud tõrvatud ja vaiguga määritud laekasse ja asetas laeka Niiluse jõe äärde kõrkjaisse, kust vaarao tütar selle leidis, poisile halastas ja ta üles kasvatas (2 Mo. 2:3–6).

Kui Jeesust enne ristilöömist piinati, siis löödi teda pillirooga pähe (Mt 27:29-30, Mk 15:18-19) ja talle anti pilliroo otsa pandud käsnast äädikat juua (Mt 27:48, Mk 15:36).

Noa laev väidetakse olevat tehtud goferipuust ning seest ja väljast tõrvatud (1Mo 6:14). Mis puu on goferipuu, seda pole selgitatud, kuid heebrea keeles nimetatakse sama sõnaga korvi, milles Mooses Niiluse kaldale pandi, nii et seetõttu oli ka Noa laev pilliroost valmistatud. [2]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Pilliroog Piiblis www.piibel.org
  2. Léo Taxil. "Lustakas piibel", lk. 453