Maalasti

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Maalasti küla

Elanikke: 11 (1.01.2019)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 4699[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 36′ N, 25° 40′ E
Maalasti (Eesti)
Maalasti
Maalasti küla vaade
Maalasti küla 1832. aasta topograafilisel kaardil

Maalasti[3] (ka Maalaste, Mallaste, Mallast, Mallast) on küla Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Kõo valda.

Küla paikneb Navesti jõe (end. Pala jõgi) luhtade ääres.[4]

Maalasti küla asub kahel väikesel künkal ning on ümbritsetud soistest metsadest ja jõeluhtadest.[5] Maalasti oli Kõo valla kõige väiksema rahvaarvuga küla. Aastal 2015 elas külas 8 elanikku.[6]

Rahvapärimuse järgi oli Maalastis kõrts – rahvasuus tunti seda Kollase kõrtsina.[7]

Vanemate kaartide järgi asus külas kaks hollandi tüüpi tuulikut, millest üks on tänaseks hävinud.

Külaga piirneval Unakvere soosaarel asub muistne pühapaik, rahvasuus Hiiepõld. 1940. aastatel asus Hiiepõllus metsavendade punker.

Küla maadele asutati 2013. aastal 527,7-hektarise kogupinnaga Maalasti looduskaitseala, mille kõige väärtuslikum elupaik on liigirikas madalsoo. Hoiualal kaitstakse metsaelupaiku, linnu-, looma-, liblika- ja taimeliike, nagu näiteks konnakotkas, saarmas. Küla servast voolab läbi Räpu oja.

Külas asub mahemett ja meesaadusi tootev ettevõte OÜ Mallast Mesi ja lambakasvatuse/aretusega tegelev ettevõte OÜ Mallast Agro

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Inimasustusest on piirkonnas kindlaid andmeid nooremast kiviajast (IV-II aastatuhat eKr). Tol ajal elasid praegusest palju suurema Võrtsjärve põhjarannikul muistsed kalastajad ja kütid. Kalapüük etendas majanduses peamist osa, jõeorud ja järvekaldad olid põhiliseks söödamaaks ka kütitavatele loomadele (põder, tarvas, metssiga, kobras). Arheoloogilistest leidudest on piirkonnas välja tulnud kivikirveid, kivitalbu, luust õngekonkse ja ahinguotsi, kui ka muistseist uskumustest ja maagilistest kunstiharrastustest pajatavaid esemeid. Küla põldudelt on leitud kindlaid jälgi neoliitlikumi aegsest tegevusest( tulekivist nukleused, kõõvitsad), samuti haruldasi juhuleide pronksiajast( pronkskirves ja tutulus), mida saab näha Viljandi muuseumi püsiekspositsioonis. Pronksiajal muutus peamiseks elatusalaks karjakasvatus, samal ajal arenes algeline põlluharimine. Asustus kandus ümber kõrgematele kohtadele. Veest välja ulatusid üksikud kuivemad saared ja künkad. Tänapäevalgi esineb piirkonnas muistseid kohanimesid nagu Lauasaare, Ojasaare, Karusaare, Suursaare, Tohossaare, Kaosaare, Rehessaare jt. Teise aastatuhande algul pKr algas koondumine maakondadeks, juhituna vanemast. Henriku kroonika andmetel asus Maalasti küla muinaskihelkonna Nurmekunna (saksa keeles Nurmegunde) haldusalal. Ka rauaajast on külast leitud mitmeid arheoloogilisi leide, samuti on tõendeid rauasulatusega tegelemisest. On tõonäoline, et mööda Navesti jõge olid tihedad kontaktid toonase Sakala muinasmaakonna keskuse Lõhaverega.

Vahetult enne Põhjasõda asustati Liivimaa kuninga hertsog Magnuse käsul sõdadest ja haigustest inimtühjaks jäänud piirkonna küladesse uusi elanikke, peamiselt Venemaalt ja Soomest. Aastal 1670 läks küla Kõo mõisa (saksa keeles Wolmarshof) valdusesse. Tollal kuulus mõis Wolmar von Wrangellile, kellelt pärineb ka mõisa saksakeelne nimi. Pärast Põhjasõda oli Kõo riigimõis.

Lätis riiklikus arhiivis asuva 16saj Vana-Liivimaa adramaade revisionis mainitakse küla 1630 aasta vakuste loetelus. Elanike kohta leiab esmaseid kirjalikke andmeid Saaga Pilistvere 1685. aasta sünnimeetrikast.

Maalasti küla on märgitud Pärnu kreisi lääni valduste loetelus 1681. aastal.

Küla nime päritolu[muuda | muuda lähteteksti]

Kreutzwaldi Kalevipoja-muistendeil põhinev regilaul pajatab:

Nurjatumad vanad sortsid

Kurja sunnil kolmekesi

Kalevi peale pakitavad

Vanast võetud vaenuviisil.

Vana tüli mässamisel

Hüüdnud Kalev kangeid mehi Mallast.

Tulid abiks vaenulla ja võitlusella

Vaenumehi vemmeldades,

Sortsi poegasid sugedes

Kered neil kuumaks küdeje.

Palju on kõneainet pakkunud küla nime "Maalasti", algupäraselt "Mallast", ka "Mallas", "Mallt" päritolu. Ühe oletuse järgi kasvas külas hulgaliselt humalat (ladina keeles Humulus lupulus), mille järgi algupärane Maalasti küla arvatavalt soome juurtega kogukonnalt oma nime on saanud. Sõna mallas tähendab soome keeles humalat.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

http://sakala.postimees.ee/4093615/karupojad-lobutsesid-elumaja-korval-puu-otsas-kiikudes

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-viljandimaalt-leiti-haruldane-3000-aastane-pronkskirves-mida-tu-arheoloog-selle-kohta-oelda-oskab?id=75403781

http://sakala.postimees.ee/4149975/rootsi-ekspert-tunnistas-pronksist-noobi-tutuluseks

http://epl.delfi.ee/news/eesti/viljandimaal-leiti-talu-maadelt-uheksa-haruldast-nuga?id=78875252

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-viljandimaal-kartulipollult-leitud-ese-osutus-pronksiaegseks-tutuluseks?id=80172498

http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=koovalla20161101.2.5

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]