Ida-Euroopa platvorm
Ida-Euroopa platvorm, ka Ida-Euroopa lava[1], ka Vene settelava[2], on Euraasia laama lääneosas asuva Ida-Euroopa kraatoni osa.
Ida-Euroopa platvorm piirneb loodes Fennoskandia kilbiga. Platvormil paikneb enamik Ida-Euroopa lauskmaast.[3]
Geoloogilises läbilõikes iseloomustab platvormi kahekorruseline ehitus. Alumisel, kurrutatud, moondunud ja arvukalt intrusiive sisaldaval kristalsel aluskorral lasuvad horisontaalselt või peaaegu horisontaalselt moondumata ja kurrutamata platvormse pealiskorra settekivimid.[2]
Umbes 1,8 miljardit aastat tagasi jäigastus peaaegu kogu Ida-Euroopa kraaton, üldise kerkimisega kaasnes intensiivne kulutus. Umbes 0,6 miljardit aastat tagasi algas vajumine, merede pealetung ja ulatuslik setete kuhjumine; hakkas kujunema pealiskord – tekkis Vene settelava.[4]
Ida-Euroopa lava piires eristatakse suhteliselt suurema pealiskorra kivimite paksusega piirkondi – sünekliise (näiteks Moskva ja Balti sünekliis) ja õhema pealiskorraga antekliise (Voroneži ja Valgevene antekliis).[1]
Eesti asub Fennoskandia kilbi ja Ida-Euroopa platvormi piiril.[2], kuid võib ka öelda, et ta paikneb Ida-Euroopa platvormi äärealal.
Ida-Euroopa platvormi on varasemas kirjanduses (venekeelses kirjanduses ka tänapäeval) samastatud Ida-Euroopa kraatoniga.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Ivar Arold, Anto Raukas, Herbert Viiding. "Geoloogia alused", Tallinn: Valgus, 1987. Lk 19.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 "Üldmaateadus". Koostanud Ülo Mander ja Ülle Liiber, Tartu: Eesti Loodusfoto, 2014. Lk 130.
- ↑ 3,0 3,1 Artikkel "Ida-Euroopa kraaton". – TEA entsüklopeedia, 8. köide, Tallinn: TEA Kirjastus, 2012. Lk 341.
- ↑ Artikkel "Ida-Euroopa platvorm". – ENE, 3. köide, Tallinn: Valgus, 1988. Lk 544.