Voor

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib pinnavormist; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Voor (täpsustus)

Rannikuvoor Clew Bays
Voored mudelil

Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas.

Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Voore pikitelg on enam-vähem paralleelne liustiku liikumissuunaga, mis annab meile võimaluse rekonstrueerida liustiku liikumist. Voore distaalne (liustikust kaugem) nõlv on enamasti laugem kui proksimaalne.

Ühes voores võib leiduda mitme jäätumise moreene, mis näitab, et voorestumine võis toimuda korduvalt. Sageli on voorte sisemuses aluspõhjakivimeist või ka vanemast moreenist tuum, mille ümber on voorestamisprotsessi käigus kuhjatud liustiku- või jääsulaveesetteid.[1]

Voored võivad esineda nii üksikult kui ka kogumina ehk voorestikuna.

Voorte kõrgus on 8...60 meetrit, keskmiselt 30 meetrit. Pikkus 400 meetrist mõne kilomeetrini, keskmiselt poolteist kilomeetrit. Kujult meenutavad voored leivapätsi. Sõltuvalt suurusest eristatakse väikevooresid (umbes kilomeetripikkune ja alla 20 m kõrgune[2]) ja suurvooresid (mitme km pikkune ja kuni 50 m kõrgune[3]).

Voored on Eestis tavaline pinnavorm. Eriti esinduslikud on voored Jõgeva maakonnas Vooremaal.

Eesti tuntumaid voorteuurijaid on geograaf Aarend-Mihkel Rõuk.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Üldmaateadus". Koostanud Ülo Mander ja Ülle Liiber, Tartu: Eesti Loodusfoto, 2014. Lk 180–181.
  2. Voor "Eesti keele seletavas sõnaraamatus" (vaadatud 14.02.2018)
  3. Voor "Eesti keele seletavas sõnaraamatus" (vaadatud 14.02.2018)

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]