Kristiina Ojuland

Allikas: Vikipeedia
Kristiina Ojuland esitlemas oma raamatut "Dekaad. Kümme aastat NATOs ja Euroopa Liidus" Solarise keskuse Apollos.
Foto: Ave Maria Mõistlik, 15. mai 2014

Kristiina Ojuland (sündinud 17. detsembril 1966 Kohtla-Järvel) on Eesti poliitik. Ta kuulus 11. aprillist 1995 kuni 5. juunini 2013 Eesti Reformierakonda.[1] Ta oli 20022005 Eesti välisminister ja 2009–2014 Euroopa Parlamendi liige.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on lõpetanud Kohtla-Järve 5. Keskkooli (Jõhvis) 1985. aastal. 1990. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Aastatel 20002010 õppis ta samas ülikoolis magistriõppes politoloogia erialal ja sai riigiteaduste magistriks. 1992 õppis ta Eesti Diplomaatide Koolis ja sai diplomaadikutse. Ta on täiendanud end Genfi rahvusvaheliste suhete instituudis ja Viini Diplomaatia Akadeemias.

Ta on propageerinud eesti keele kaitset lisava klausli lisamist Eesti põhiseadusse.[2]

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Riigikogu[muuda | muuda lähteteksti]

Ojuland on tavaliselt oma riigikogu liikmele mõeldud kuluhüvitisi kasutanud maksimaalselt. "See, kuidas riigikogu liige kasutab talle tööks mõeldud kuluhüvitisi, on sügavalt iga inimese südametunnistuse küsimus," ütles ta.[3]

1997. aastal tabati toona riigikokku kuulunud Ojuland autoroolist 0,4-promillise joobega. 2002. aastal kritiseeris ta samuti joobes autot juhtinud Indrek Tarandit: "Mul on äärmiselt piinlik teada saada, et see juhtus ministeeriumi auto roolis ajal, kui kantsler oli puhkusel."[4]

Välisminister 2002–2005[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 2002–2005 oli Ojuland välisminister Siim Kallase ja Juhan Partsi valitsuses.

Veebruaris 2005 esitas peaminister Parts president Rüütlile ettepaneku vabastada välisminister usalduse kaotuse tõttu ametist, mida põhjendati kaitsepolitsei aruandega, kust selgus, et välisministeeriumis valitseb riigisaladustega ümberkäimisel korralagedus. Prokuratuuri ja kaitsepolitsei poolt hiljem läbi viidud uurimine aga näitas, et "ei leidnud kinnitust, et mõni isik, kellele salastatud usaldati, oleks need ära kaotanud. Kogutud tõenditest nähtus, et dokumentide töötlemine toimus turvaalal ettenähtud ruumides, ning teabe avalikustamist pole tuvastatud."[5] Uueks välisministriks sai Rein Lang.

XI Riigikogu ja Euroopa Parlament[muuda | muuda lähteteksti]

XI Riigikogu valimiskampaania käigus osales ta Rakveres üritusel, kus Robert Antropov astus üles Elvis Presleyna ja Ojuland Marilyn Monroena. Antropov ei pääsenud Riigikokku, Ojuland pääses.[6]

2009. aastal sai Kristiina Ojuland Euroopa Parlamendi liikmeks.

Väljaarvamine Reformierakonnast[muuda | muuda lähteteksti]

2013. aastal puhkes Reformierakonnas skandaal, kui selgus, et mitmes piirkonnas oli erakonna sisevalimistel hääletustulemusi võltsitud ja hääletust mõjutatud. Vähem tuntud poliitikute kõrval oli skandaali segatud ka Kristiina Ojuland, kes sihilikku häältepettust eitas.

Partei juhatuse otsusega heideti ta siiski 2013. aasta juuni alguses Reformierakonnast välja.

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Imre Sooäär kinnitas, et juhatuse koosolekul ei leidnud tõestamist, et Ojuland oleks andnud identiteedivarguseks otsese käsu, tegelikult polnud ühtegi reaalset tõendit, e-kirja või midagi muud, mis oleks seniseid kahtlusi kinnitanud, otsest tõestust, nagu oleks ta käskinud teiste inimeste nimel enda eest sisevalimistel hääletada, ei leitud, seepärast ei nimetanud ka aukohus Ojulandi väljaheitmise ettepanekut tehes mitte identiteedivargust, vaid erakonnale kahju tekitamist.[7][8][9]

Aserbaidžaani-visiit Euroopa Parlamendi liikmena[muuda | muuda lähteteksti]

Juba aastaid Aserbaidžaani suunal tegutsenud ning riigi arengut kiitnud[10][11][12][13] Ojuland käis 2013. aasta oktoobris Euroopa Parlamendi ametliku delegatsiooni välise liikmena vaatlemas Aserbaidžaani presidendivalimisi. "Valimised olid läbipaistvad, vabad ja ausad," kinnitas ta, õnnitledes sel puhul Aserbaidžaani rahvast. Ojulandi hinnang pälvis kriitikat nii ajakirjanduses kui ka teistelt poliitikutelt, kuna Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlejad leidsid tõsiseid ja üleüldisi rikkumisi valimisprotseduuri kõikidel etappidel, Aserbaidžaani valimiskomisjon aga avaldas ametlikku nutitelefonirakendust reklaamides kogemata valimistulemused (senise presidendi İlham Əliyevi ülekaaluka võidu) juba päev enne valimiste toimumist.[14][15] Ojuland väitis, et külastas Aserbaidžaani sealse parlamendi kutsel ning reisikulud maksti Euroopa Parlamendi liikmele ette nähtud visiitide eelarvest.[16] 2014. aasta veebruaris teatas parlamendi eetikakomitee, et Ojuland ja veel kaheksa liiget rikkusid reegleid, kuna Ojuland ja teised liikmed käisid Aserbaidžaanis sealse valitsuse raha eest ning oleksid pidanud seda ka oma kodulehel teatama.[17]

Uus erakond[muuda | muuda lähteteksti]

2014. aasta alguses teatas Ojuland, et soovib luua uue partei. Ajakirjanduse andmetel teisi tuntud poliitikuid algatusrühma ei kuulunud. Algul tahtis Ojuland võtta partei nimeks kunagise NO99 teatrilavastuse eeskujul Ühtne Eesti, ent kui teater keeldus talle kaubamärki loovutamast, nimetas poliitik teatriinimesi "geneetilisteks kommunistideks ja nende sabarakkudeks", kes "püüavad end kultuuriinimeste sirmi alla paigutada".[18] Erakonna nimeks pandi Rahva Ühtsuse Erakond.[19]

2015. aasta Riigikogu valimistel sai RÜE 0,4% valijate häältest (2290 häält). Lääne-Virumaal, Valimisringkonnas nr 6 kandideerinud Ojuland sai 274 häält ning valituks ei osutunud.[20]

Kristiina Ojuland kandideeris ka 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel üksikkandidaadina[21] ja kogus 3024 häält, millest ei piisanud valituks saamiseks.[22]

Massiimmigratsioonivastane võitlus[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aasta kevadel ja suvel pälvis Ojuland tähelepanu immigratsiooni vastustavate seisukohtadega. Muuhulgas esines ta avaldustega nagu "Järjekordselt näen täies tööjõus noort neegrit Itaalias raha kerjamas inimestelt, kes ausa tööga on oma lõunasöögi välja teeninud"; "See neegrite küsimus on Eesti jaoks eksistentsiaalne ja tagasipöördumatu. Kui lubame nad sisse, siis on ajalugu juba võimatu muuta" ning "Täna tunnen mina valge inimesena, et valge rass on ohus." Augustis kutsus ta Facebookis üles koostama "reeturite nimekirja": "Hakkame koos kaardistama nimeliselt inimesi, kes on juba alustanud Eestimaa mahamüümist moslemitele ja neegritele."[23]

Intervjuus Laupäevalehele ütles ta: "Kui te küsite, kas ma vihkan pagulasi, vastan, et ei vihka. Ma lihtsalt armastan Eestimaad. Kavatsen seda Eestit kaitsta muutuste eest, mida toob kaasa massiimmigratsioon."[24]

Suhtumine seksuaalvähemustesse[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa parlamendis oli Ojuland LGBT intergrupi (mingis kindlas küsimuses ühiste vaadetega liikmete toetusrühm) liige.[25]

2012. aastal Euroopa Parlamendi projekti NISO (projekt, mille eesmärgiks oli kodaniku- ja meediahariduse kaudu tõsta õpilaste arvu, kes peavad lugu võrdõiguslikkusest ja inimõigustest) töötulemuste tutvustamise ajal rõhutas Ojuland sallivuse olulisust ühiskonnas. Ta ütles, et "Eesti väiksuse juures on oluline väärtustada igat kodanikku ning vältida tõrjuvat suhtumist vähemustesse" ja et "Salliv ja toetav suhtumine saab alguse paljuski perekonnast ja koolist."[26][25]

9. novembril 2015 ütles Ojuland TV3 saates "KolmeDok", et ta näeb "homokultuuri" propageerimises ohtu Euroopa tsivilisatsioonile ja "tervetele perekondadele" ning et massimeedia esitab tasakaalustamatult enam infot homokultuuri kohta kui traditsiooniliste pereväärtuste kohta.[27]

Võitlus islami vastu[muuda | muuda lähteteksti]

2016. aasta aprillis tegi Kristiina Ojuland ettepaneku keelustada Eestis avalikes kohtades koraani õpetuste ning koraani enda iganes vormis järgimine ja propageerimine: "Tänasel päeval on islamiga seotud negatiivne ja kuritegelik pool nii valdav, et meie riigi ja rahva, eriti meie naiste ja laste julgeoleku ennetavaks kaitsmiseks peame sellist sammu vajalikuks."[28]

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Kristiina Ojuland (2011)

Muud ettevõtmised[muuda | muuda lähteteksti]

2007. aastal osales Kristiina Ojuland telesaates "Tantsud tähtedega", kus tema partner oli Aleksander Makarov.[29] Ta ei tulnud paremate sekka.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Kristiina Ojuland on olnud abielus vandeadvokaadi ja diplomaadi Erik Siiguriga, seejärel elanud koos ärimehe ja poliitiku Raimo Käoga. Ojulandil ei ole lapsi.

Ojuland oskab võõrkeeltest inglise, vene ja prantsuse keelt.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Päring Äriregistri teabesüsteemist". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. oktoober 2013. Vaadatud 5. juunil 2013.
  2. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 10
  3. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 123
  4. "Loe, milline kirev kamp kuulsusi on roolijoodikute nimekirjas" Delfi, 22. juuni 2011 (vaadatud 20. detsembril 2012)
  5. Prokuratuur lõpetas välisministeeriumi dokumentide kriminaalasja Postimees, 8. veebruar, 2006
  6. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 198
  7. Kristiina Ojuland heideti reformierakonnast välja ERR, 05.06.2013
  8. Tarmo Vahter, Dannar Leitmaa Parem käsi andis Ojulandi üles Eesti Ekspress, 6. juuni 2013
  9. Postimees,05.06.2013
  10. Ojuland: Aserbaidžaan on üks perspektiivsemaid e-riike Postimees, 23. november 2011
  11. Ojuland: Aserbaidžaan liigub kindlalt Euroopa Liidu pooleRiigikogu pressiteade, 19.06.2008
  12. Ojuland: Eesti panus Aserbaidžaani IT arengusse on olnud märkimisväärne Äripäev, 03.07.2010
  13. Ojuland: Aserbaidžaan otsib kultuuri ja inimõiguste tasakaalu Postimees, 1. aprill 2008
  14. Lauri Laugen Kristiina Ojuland õnnitles Aserbaidžaani rahvast vabade ja ausate valimiste puhul Delfi, 11. oktoober 2013
  15. Mihhail Lotman Kristiina Ojuland ja ausad valimised Mihhail Lotmani blogi, 27. oktoober 2013
  16. Kaisa Alliksaar Ojuland selgitab Aserbaidžaani-visiiti: europarlamendi saadik saab ise otsustada, kus parasjagu viibib Delfi, 26. oktoober 2013
  17. European Parliament to Censure 9 for Azerbaijan Trip Asbarez.com, 11. veebruar 2014
  18. Kristin Aasma Kristiina Ojuland: vabas Eestis pean taas silmitsi seisma geneetiliste kommunistidega! Õhtuleht, 2. veebruar 2014
  19. Ojulandi loodava partei nimeks saab Ühtse Eesti asemel Rahva Ühtsuse Erakond, Postimees, 14. veebruar 2014
  20. http://rk2015.vvk.ee/detailed-6.html
  21. "Kristiina Ojuland kandideerib europarlamenti üksikkandidaadina" ERR, 6. aprill 2014
  22. "Reformierakond sai kaks kohta, Tarand osutus taas valituks" valimised.err.ee, 26. mai 2014
  23. "Märgatud rassisti. Ojuland, Helme, Võsa, Pullerits ja teised" Eesti Ekspress, 5. august 2015
  24. Raul Ranne. Mis juhtus Kristiina Ojulandiga? Laupäevaleht, 15. august 2015
  25. 25,0 25,1 "Ojuland kutsub inimesi üles vähemusi sallima". Publik.delfi.ee, 4. oktoober 2012
  26. Karoliina Vasli: "Ojuland kutsub üles vähemusi sallima". Õhtuleht, 4. oktoober 2012
  27. "KolmeDok: Mis juhtus Kristiina Ojulandiga". TV3, 9. november 2015
  28. Ojuland tahab koraani Eestis ära keelata EPL 4. aprill 2016
  29. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 430
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "8lrXe" ei kasutata eelnevas tekstis.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
Toomas Hendrik Ilves
Eesti välisminister
20022005
Järgnev
Rein Lang