Kaarel Eenpalu

Allikas: Vikipeedia
Kaarel Eenpalu
Bundesarchiv Bild 102-09721, Karl Einbund.jpg
Kaarel Eenpalu mais 1930
Sünniaeg 28. mai 1888
Sünnikoht Vesneri vald Tartumaa
Surmaaeg 27. või 28. jaanuar 1942
Erakond Põllumeeste Kogud
Amet riigivanem (1932)
Õppeasutus Tartu, Moskva Ülikool

Kaarel Eenpalu (kuni 22. veebruarini 1935 Karl August Einbund; 28. mai 1888 Palu talu, Vesneri vald Tartumaa27. või 28. jaanuar 1942 Vjatka vangilaager (Vjatlag), Kirovi oblast, Venemaa) oli Eesti poliitik ja jurist, riigivanem 19. juulist 1932 1. novembrini 1932 (Karl Einbundi esimene valitsus).

Kaarel Eenpalu isa oli Andres Einbund.

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õppis Vesneri vallakoolis. Lõpetas Hugo Treffneri eragümnaasiumi, õppis 19091914 Tartu Ülikoolis õigusteadust, tegi lõpueksamid Moskva Ülikooli juures. Tal oli õigusteaduste kandidaadi (cand. jur.) kraad.

Eenpalu oli Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) esimees.

Sõjaväeline tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Osales 1915 või 1914–1917 Esimeses maailmasõjas, lõpetas 1917 Petrogradis Paul I sõjakooli. Formeeris 1917 Eesti suurtükiväebrigaadi (või 1. Eesti suurtükiväe brigaadi) 5. pataljoni (või patarei) ja oli 1918. aastani selle ülem. Oli 1918–1919 Vabadussõjas Tartu kooliõpilaste pataljoni (Tartu vabatahtlike pataljoni, 110–120 meest) ülem. 1919 formeeris 2. suurtükiväepolgu 7. patarei ja oli selle ülem. Ta läks reservi leitnandi auastmes.

Poliitiline tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valiti 1919 Eesti Rahvaerakonna liikmena Asutavasse Kogusse. "Teisel koosolekul kõneles karskusest K. Einbund, püüdes järele aimata Tõnissoni. Kui Tõnisson koosolekule jõudis ja veidi pealt kuulanud oli, käratas ta: "Sina, nooruke, ei oska kõnelda, tule kõnetoolist maha", ja asus ise kõnet jätkama[1]." Pärast üleolevat kohtlemist erakonna juhi Jaan Tõnissoni poolt läks Eenpalu 1923 üle Põllumeestekogudesse, kuid lahkus sealt 21. oktoobril 1933 ja muutus parteidistsipliinist sõltumatuks iseseisvaks poliitikuks.

19201937 oli I–V Riigikogu ning alates 1938 I Riigivolikogu liige (79. valimisringkonnast).

Oli 1919–1920 riigikontrolör, 1920, 1921–1924 ja 1924–1926 siseminister (teda peetakse Eesti politsei rajajaks), 19261932 ja 19331934 III, IV ja V Riigikogu esimees, juulist novembrini 1932 riigivanem (Kaarel Eenpalu esimene valitsus), 1934–1938 siseminister[2] ja peaministri asetäitja[3], 19381939 peaminister (Kaarel Eenpalu teine valitsus).

1. detsembril 1924 ründasid kommunistlikud mässajad Jaan Anvelti korraldusel tema korterit ja üritasid teda tappa[4].

Oktoobris 1933 toimunud põhiseaduse muutmise rahvahääletuse eel teatas Kaarel Eenpalu, et ta on põhiseaduse muutmise poolt: "Rahulikul teel ja seaduslikus korras põhiseaduse muutmine on parem kui väevõimu abinõude varal[5]."

Sai siseministriks pärast iseseisva siseministeeriumi loomist. Kujundas uue, presidentaalse sisepoliitilise kursi. Eenpalu agaral osavõtul algatati nimede eestistamine, kodude kaunistamise hoogtöö, võidupüha traditsioon, Isamaaliit ja muud.

Talupidamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pidas aastast 1925 Harjumaal Raasiku vallas Arukülas Hellema õppe- ja katsetalu, kus kasvatati peamiselt kartulit ja õlleotra ning peeti piimakarja.

Muud ametid[muuda | redigeeri lähteteksti]

19111912 oli Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi korraldatavate näituste sekretär.

Aastatel 19101912 ja 1915 oli Postimehe toimetuse liige, 1918 toimetaja, 1920 Tallinna Teataja, 1924 ajalehe Kaja peatoimetaja.

1939–1940 Eesti Fosforiidi peadirektor Maardus.

Ühiskondlik tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ülikoolis õppimise ajal tegutses rahvaraamatukogude liikumises ja karskusliikumises.

Ta oli juhtivalt tegev põllumeeste organisatsioonides (koos August Jürima, Jaan Hünersoni ja teistega), osales Põllumeeste Keskseltsi töös ning politsei-, spordi- ja tuletõrjeorganisatsioonides.

Kaarel Eenpalu oli Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlane.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaarel Eenpalu on Albert Kivikase 1936. aastal avaldatud romaani "Nimed marmortahvlil" tegelane (nimetu pataljoniülem)[7].

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1912 Raamatukogud ja nende asutamine (Tartu)
  • 1914 Rahvaraamatukogude sisemine korraldus (Tartu)
  • 1918 Vaba iseseisev Eesti. I (Tartu)
  • 1918 Õiguslik riik (Tartu)

Arreteerimine ja surm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arreteeriti 24. juulil või 27. juulil või 16. juulil 1940 NKVD poolt oma talus. Teda süüdistati Viktor Kingissepa tapmises ning võitluses töölisklassi ja revolutsioonilise liikumise vastu. Ta suri vangilaagris eeluurimise ajal.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaarel Eenpalu abikaasa oli Linda-Maria Eenpalu.

Neil olid tütred Helmi-Aino (1917), Virve (1919), Tiiu-Hilja (1921) ja Mai-Linda (1923).

Abikaasa ning Virve ja Mai saadeti 1941. aastal 15 aastaks asumisele Tomski oblasti Tšainski rajooni Makarjevka külla. Tiiu ja Helmi (Teder) põgenesid 1944 Saksamaale. Virve vabanes 1. märtsil 1956, abikaasa 21. mail 1956.

Anne Eenpalu on Kaarel Eenpalu tütretütar.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Jakob Aunver. Richard Roht mälupeeglis. Tulimuld, 1956, nr. 4, lk. 153
  2. http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242453&img=era0031_005_0000369_00013_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=94f6c97f2b47fc7b4132a8e447c889e3
  3. http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242453&img=era0031_005_0000369_00014_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=d6c686a2ec616d6937a0b6ed60473bd3
  4. Ma tõstsin käe isamaa vastu... Rahvaleht, 29. november 1937, nr. 141, lk. 5.
  5. Poolt või vastu? Vaba Maa, 14. oktoober 1933, nr. 241, lk. 5.
  6. Tuletõrje aumärk K. Einbundile. Rahvaleht, 19. jaanuar 1928, nr. 8, lk. 1.
  7. Karl Hein. Ajaloolised isikud eesti ilukirjanduses. Estada, Tallinn, 2012. Lk 242

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Artur Taska. Kaarel Eenpalu / Artur Taska, Lund 1991
  • Tiiu Põld. Märgitud mees, Tallinn 2003
  • Jaan Kross. Sobimatute seikade võlu: Mälestus või novell. – Looming nr 1, 2004.
  • K. Eenpalu Rae valla aukodanikuks. Uus Eesti, 4. jaanuar 1938, nr 3, lk 1.
  • Kaarel Eenpalu Rannu valla aukodanikuks. Uus Eesti, 17. jaanuar 1939, nr 16, lk 3.
  • K. Eenpalu Eesti fosforiiditööstuse juhiks. Uus Eesti, 4. november 1939, nr 301, lk 3.

Auli Käsik on 1995. aastal Tallinna Pedagoogikaülikoolis kaitsnud diplomitöö "Kaarel Eenpalu raamatukogunduslik tegevus".

Ajakirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tsitaadid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mina usun Jumalasse, maamulla pühadusse, eestlase ja tema eluruumi püsimisse.

Mitte palga pärast ei ole Eesti politseinik väljas, vaid oma kõrge ülesande pärast. (Politseikooli avamisel 8. septembril 1925)

Meie vaimuloomingus on palju irisevat, ebatervet ja eks ole see kõik linna produkt, mis infitseerib ka maad. Niisugusele haiglasele linnameeleolule peab leitama vastumürki. On jõudnud kätte aeg, mil organiseeritud maa ütleb linnale, et ta ei tunne vähimatki vaimustust seesugusest vaimuloomingust. Tahaksime näha, et ka linn asub ühes maaga loomingu positiivsesse suunda. Siis õpib ka linn tundma, et põlluharijate loomingu sisu on täis töövaimustust, tööpaatost, täis kainust, kõlblist ja usklikku olekut, koduarmastamise, looduse, inimese jõu, kätetöö, töö ja teo ülistust. 29. veebruaril 1932. Eduard Laaman. Jutustusi endisest Euroopast. Ilmamaa, Tartu, 2011, lk 79.

Kui võim ei julge näidata, et ta on võim, siis ei vääri ta oma nime ja tema eluiga on lühike. Viimane poistelend. 2013, lk 228.

Karl Einbundi valitsus (19. juuli1. november 1932)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaarel Eenpalu valitsus (9. mai 193812. oktoober 1939)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kaarel Eenpalu teine valitsus

Teenetemärgid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Konstantin Päts
Eesti peaminister
19381939
Järgnev:
Jüri Uluots
Eelnev:
Jaan Teemant
Eesti riigivanem
1932
Järgnev:
Konstantin Päts