Kaarel Eenpalu

Kaarel Eenpalu

Kaarel Eenpalu mais 1930
Sünniaeg	28. mai 1888
Sünnikoht	Vesneri vald Tartumaa
Surmaaeg	27. või 28. jaanuar 1942
Erakond	Põllumeeste Kogud
Amet	riigivanem (1932)
Õppeasutus	Tartu, Moskva Ülikool

Kaarel Eenpalu (kuni 22. veebruarini 1935 Karl August Einbund; 28. mai 1888 Palu talu, Vesneri vald Tartumaa – 27. või 28. jaanuar 1942 Vjatka vangilaager (Vjatlag), Kirovi oblast, Venemaa) oli Eesti poliitik ja jurist, riigivanem 19. juulist 1932 1. novembrini 1932 (Karl Einbundi esimene valitsus).

Kaarel Eenpalu isa oli Andres Einbund.

Haridus

Õppis Vesneri vallakoolis. Lõpetas Hugo Treffneri eragümnaasiumi, õppis 1909–1914 Tartu Ülikoolis õigusteadust, tegi lõpueksamid Moskva Ülikooli juures. Tal oli õigusteaduste kandidaadi (cand. jur.) kraad.

Eenpalu oli Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) esimees.

Sõjaväeline tegevus

Osales 1915 või 1914-1917 Esimeses maailmasõjas, lõpetas 1917 Petrogradis Paul I sõjakooli. Formeeris 1917 Eesti suurtükiväebrigaadi (või 1. Eesti suurtükiväe brigaadi) 5. pataljoni (või patarei) ja oli 1918. aastani selle ülem. Oli 1918–1919 Vabadussõjas Tartu kooliõpilaste pataljoni (Tartu vabatahtlike pataljoni, 110-120 meest) ülem. 1919 formeeris 2. suurtükiväepolgu 7. patarei ja oli selle ülem. Ta läks reservi leitnandi auastmes.

Poliitiline tegevus

Valiti 1919 Eesti Rahvaerakonna liikmena Asutavasse Kogusse. "Teisel koosolekul kõneles karskusest K. Einbund, püüdes järele aimata Tõnissoni. Kui Tõnisson koosolekule jõudis ja veidi pealt kuulanud oli, käratas ta: "Sina, nooruke, ei oska kõnelda, tule kõnetoolist maha", ja asus ise kõnet jätkama." Pärast üleolevat kohtlemist erakonna juhi Jaan Tõnissoni poolt läks Eenpalu 1923 üle Põllumeestekogudesse, kuid lahkus sealt 21. oktoobril 1933 ja muutus parteidistsipliinist sõltumatuks iseseisvaks poliitikuks. 1920–1937 oli I–V Riigikogu ning alates 1938 I Riigivolikogu liige (79. valimisringkonnast).

Oli 1919–1920 riigikontrolör, 1920, 1921–1924 ja 1924–1926 siseminister (teda peetakse Eesti politsei rajajaks), 1926–1932 ja 1933–1934 III, IV ja V Riigikogu esimees, juulist novembrini 1932 riigivanem (Kaarel Eenpalu esimene valitsus), 1934–1938 siseminister ja peaministri asetäitja, 1938–1939 peaminister (Kaarel Eenpalu teine valitsus).

Sai Siseministriks pärast iseseisva Siseministeeriumi loomist. Kujundas uue, presidentaalse sisepoliitilise kursi. Eenpalu agaral osavõtul algatati nimede eestistamine, kodude kaunistamise hoogtöö, võidupüha traditsioon, Isamaaliit ja muud.

Talupidamine

Pidas aastast 1925 Harjumaal Raasiku vallas Arukülas Hellema õppe- ja katsetalu, kus kasvatati peamiselt kartulit ja õlleotra ning peeti piimakarja.

Muud ametid

1911–1912 oli Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi korraldatavate näituste sekretär.

Aastatel 1910–1912 ja 1915 oli Postimehe toimetuse liige, 1918 toimetaja, 1920 Tallinna Teataja, 1924 ajalehe "Kaja" peatoimetaja.

1939–1940 Eesti Fosforiidi peadirektor Maardus.

Ühiskondlik tegevus

Ülikoolis õppimise ajal tegutses rahvaraamatukogude liikumises ja karskusliikumises.

Ta oli juhtivalt tegev põllumeeste organisatsioonides (koos August Jürima, Jaan Hünersoni ja teistega), osales Põllumeeste Keskseltsi töös ning politsei-, spordi- ja tuletõrjeorganisatsioonides.

• 1927–1932 Haridusliidu esimees
• 1928–1933 Rahvusvaheliste Parlamentide Uniooni Eesti grupi esimees
• 1930–1932 Noorte Kotkaste peavanem
• 1930–1935 Eesti-Poola Ühingu esimees
• 1932 Põllutöökoja esimees
• 1924–1940 Kaitseliidu Vanematekogu abiesimees
• 1923–1940 Eesti Olümpiakomitee liige

Kaarel Eenpalu oli Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlane.

Tunnustused

• 1922 2. suurtükiväepolgu ohvitseridekogu auliige
• 1929 Poola-Eesti Ühingu auliige
• 1930 Kotkaristi teenetemärgi I klass
• 1932 Kaitseliidu Tartu Maleva Õppurmalevkonna auliige
• 1935 Eesti Punase Risti teenetemärgi I klass
• 1936 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi auliige
• 1936 Eesti Vabatahtliku Tuletõrje Liidu auliige
• 1937 Rae valla aukodanik
• 1938 Eesti Loodusvarade Instituudi auliige
• 1938 Valgetähe teenetemärgi I klass
• 1939 Rannu valla aukodanik
• 22. veebruar 1939 Riigivapi teenetemärgi I klass

Kaarel Eenpalu on Albert Kivikase 1936. aastal avaldatud romaani Nimed marmortahvlil tegelane (nimetu pataljoniülem).

Teosed

• 1912 Raamatukogud ja nende asutamine (Tartu)
• 1914 Rahvaraamatukogude sisemine korraldus (Tartu)
• 1918 Vaba iseseisev Eesti. I (Tartu)
• 1918 Õiguslik riik (Tartu)

Arreteerimine ja surm

Arreteeriti 24. juulil või 27. juulil või 16. juulil 1940 NKVD poolt oma talus. Teda süüdistati Viktor Kingissepa tapmises ning võitluses töölisklassi ja revolutsioonilise liikumise vastu. Ta suri vangilaagris eeluurimise ajal.

Isiklikku

Kaarel Eenpalu abikaasa oli Linda-Maria Eenpalu.

Neil olid tütred Helmi-Aino (1917), Virve (1919), Tiiu-Hilja (1921) ja Mai-Linda (1923).

Abikaasa ning Virve ja Mai saadeti 1941. aastal 15 aastaks asumisele Tomski oblasti Tšainski rajooni Makarjevka külla. Tiiu ja Helmi (Teder) põgenesid 1944 Saksamaale. Virve vabanes 1. märtsil 1956, abikaasa 21. mail 1956.

Anne Eenpalu on Kaarel Eenpalu tütretütar.

Kirjandus

• Artur Taska. Kaarel Eenpalu / Artur Taska, Lund 1991
• Tiiu Põld. Märgitud mees, Tallinn 2003
• Jaan Kross. Sobimatute seikade võlu: Mälestus või novell. – Looming nr 1, 2004.
• K. Eenpalu Rae valla aukodanikuks. Uus Eesti, 4. jaanuar 1938, nr. 3, lk. 1.
• Kaarel Eenpalu Rannu valla aukodanikuks. Uus Eesti, 17. jaanuar 1939, nr. 16, lk. 3.
• K. Eenpalu Eesti fosforiiditööstuse juhiks. Uus Eesti, 4. november 1939, nr. 301, lk. 3.

Auli Käsik on 1995. aastal Tallinna Pedagoogikaülikoolis kaitsnud diplomitöö Kaarel Eenpalu raamatukogunduslik tegevus.

Ajakirjandus

• Ministriajarekord on Kaarel Eenpalu nimel - Postimees, 12. detsember 2009

Tsitaadid

Mina usun Jumalasse, maamulla pühadusse, eestlase ja tema eluruumi püsimisse.

Mitte palga pärast ei ole Eesti politseinik väljas, vaid oma kõrge ülesande pärast. (Politseikooli avamisel 8. septembril 1925)

Meie vaimuloomingus on palju irisevat, ebatervet ja eks ole see kõik linna produkt, mis infitseerib ka maad. Niisugusele haiglasele linnameeleolule peab leitama vastumürki. On jõudnud kätte aeg, mil organiseeritud maa ütleb linnale, et ta ei tunne vähimatki vaimustust seesugusest vaimuloomingust. Tahaksime näha, et ka linn asub ühes maaga loomingu positiivsesse suunda. Siis õpib ka linn tundma, et põlluharijate loomingu sisu on täis töövaimustust, tööpaatost, täis kainust, kõlblist ja usklikku olekut, koduarmastamise, looduse, inimese jõu, kätetöö, töö ja teo ülistust. 29. veebruaril 1932. Eduard Laaman. Jutustusi endisest Euroopast. Ilmamaa, Tartu, 2011, lk. 79.

Karl Einbundi valitsus (19. juuli – 1. november 1932)

• Karl Einbund – riigivanem
• Mihkel Pung – välisminister
• Ado Anderkopp – kohtu- ja siseminister
• Oskar Köster – põllutööminister
• Johannes Zimmermann – majandusminister
• Jaan Hünerson – majandusminister
• August Kerem – kaitseminister
• Jaan Raudsepp – teedeminister

Kaarel Eenpalu valitsus (9. mai 1938 – 12. oktoober 1939)

 Pikemalt artiklis Kaarel Eenpalu teine valitsus

• Kaarel Eenpalu – peaminister
• Aleksander Jaakson – haridusminister
• Albert Assor – kohtuminister
• Leo Sepp – majandusminister
• Artur Tupits – põllutööminister
• Richard Veermaa – siseminister
• Oskar Kask – sotsiaalminister
• Paul Lill – sõjaminister
• Nikolai Viitak – teedeminister
• Karl Selter – välisminister
• Ants Oidermaa – minister (alates 30. jaanuarist 1939)

Teenetemärgid

• Riigivapi teenetemärgi I klass (22. veebruar 1939)
• Valgetähe teenetemärgi I klass (23. veebruar 1938)
• Eesti Punase Risti teenetemärgi I klass (2. mai 1935, II klass 19. veebruaril 1927)
• Kotkaristi teenetemärgi I klass (27. mail 1930)

Välislingid

• Foto: Eenpalu perekonnaga 10. augustil 1932
• Eenpalu on Eesti peaministriks Histrodamus
• Anekdoot
• Kaarel Eenpalu Eesti biograafilises andmebaasis ISIK

• Biograafia ESBL-is

Eelnev: Konstantin Päts	Eesti peaminister 1938–1939	Järgnev: Jüri Uluots
Eelnev: Jaan Teemant	Eesti riigivanem 1932	Järgnev: Konstantin Päts