Eesti Tööerakond
| Eesti Tööerakond | |
|---|---|
| Esimees | Jüri Vilms Otto Strandman Ants Piip Juhan Kukk Theodor Pool Julius Seljamaa |
| Asutamine | 1917, liitumine 1932 |
| Ideoloogia | sotsiaaldemokraatia |
| Kodulehekülg | |
Eesti Tööerakond 1917. aastal moodustatud sotsiaaldemokraatlik erakond.
Sisukord |
[redigeeri] Partei moodustamine
Partei moodustati 1917. aastal Eesti Radikaalsotsialistlik Partei ja Peterburi eesti radikaalide poolt ning jätkas oma tegevust ka iseseisvunud Eestis, 1932. aasta jaanuaris ühines Eesti Tööerakond Eesti Rahvaerakonna ja Kristliku Rahvaerakonnaga ühtseks Rahvuslikuks Keskerakonnaks.
Oma iseseisva tegutsemise perioodil oli Tööerakond Eesti poliitikas üks aktiivsemaid. Ta toetas demokraatlikku riigikorda. Tööerakonna põhimõtted määrati kindlaks nende 1917. aastal avaldatud erakonna eeskavas.
1917. aasta 30. septembril (13. oktoobril) toimunud Eesti Tööerakonna I kongressil ei toetanud Tööerakond Petrogradis toimunud bolševike riigipööret, toetades Asutavat Kogu, kuid positsioneerisid end sotsiaaldemokraatlikul positsioonil:
„Eesti tööerakonna osa määrab praegusel ajal iseenesest kindlalt ära, tal tuleb ühelt poolt vastu seista enamlaste katsetele, mis rahvavalitsuse võidulepääsemist püüavad takistada, teiselt poolt aga valvel seista, et teine äärmus, meie parempoolsed rühmad meie elukorda ainult varandusliste kihtide majandusliste huvide kohaselt korraldama ei saaks hakata.“
– [1]
„Eesti Tööerakond tunnistab, et kõige demokraatilisema valitsusõiguse põhjal valitud Eesti asutav kogu, missugune selle enamus ka ei seaks, kõige õiglasem ja selgem rahva tahtmise arvestaja on ja sellepärast temal ka täieline võim ja iseseisvus peab olema“
„Seni pidas Eesti tööerakonna programm Eestile kõige kohasemaks autonoomiat föderatiivsel alusel muu Venemaaga, seejuures silmas pidades meie majanduslisi huvisid, riigikaitset jne. Kuid viimasel ajal on olud Venemaal sedavõrd muutunud, et see nõudmine mitte enam küllalt kohane pole. Nimelt tähendati konverentsil võimaluse peale, et mitmed rahvad, muu seas ka Ukraina Venemaast täieste lahku võivad lüüa, ja siis ei suudaks järelejääjad väikerahvad Venemaaga föderatsioonis olles Suur-Vene rahvusele selleks enam küllalt tugevat vastukaalu pakkuda, nagu see nende rahvusliste huvide kaitseks tarvilik. Sellepärast tuleb meil Venemaa föderatsiooni kõrval ühtlasi ka teisi võimalusi kaalumise alla võtta, mis meie maa ja rahva huvisid paremine suudaksid kindlustada. Niisugustest võimalustest leidsid mitmed konverentsi liikmed kõige kohasema olevat selle, kui Eestist erapooletu iseseisev vabariik luuakse, kelle iseseisvus ja huvid kõigi suurriikide kaitse all seisavad.“
Tööerakonna liidriks oli erakonna tegevuse alguses Jüri Vilms, kuid pärast tema hukkumist olid hiljem partei liidriteks Otto Strandman, Ants Piip, Juhan Kukk, Theodor Pool ja Julius Seljamaa.
Esialgu oli Tööerakond poliitilisel skalaal vasaktsentristlik ja mõõdukalt sotsialistlik, seejärel arenes tsentrumi suunas ja kaotas sellega ka liikmeid[2], 1925. aastal eraldus Asunike Koondis ning 1932. aastal liitus Eesti Rahvuslikuks Keskerakonnaks.
[redigeeri] Eesti Tööerakond Ülevenemaalises Asutavas Kogus
Eesti Tööerakond saadikud osalesid 1917. aasta Ülevenemaalise Asutava Kogu valimistel ning partei saadikud Jüri Vilms ja Julius Seljamaa valiti Ülevenemaalise Asutava Kogu saadikuiks.
[redigeeri] Eesti Tööerakond Asutavas Kogus
1919. aasta Asutava Kogu valimistel saavutas Eesti Tööerakond sotsiaaldemokraatide järel suuruselt teise häälte arvu. Esimese valitsuse moodustas tööerakondlane Otto Strandman.
[redigeeri] Eesti Tööerakond I Riigikogus
I Riigikogu valimistel 1920. aastal sai Tööerakond 99 030 häält, mis oli 21,0% häältest ja 22 kohta I Riigikogus.
[redigeeri] Eesti Tööerakond II Riigikogus
II Riigikogu valimistel 1923. aastal sai Tööerakond 51,674 häält, mis oli 11,2% häältest ja 12 kohta II Riigikogus.
[redigeeri] Eesti Tööerakond III Riigikogus
III Riigikogu valimistel 1926. aastal sai Tööerakond 64 648 häält, mis oli 12,4% häältest ja 12 kohta III Riigikogus.
[redigeeri] Eesti Tööerakond IV Riigikogus
IV Riigikogu valimistel 1929. aastal sai Tööerakond 51,527 häält, mis oli 10,2% häältest ja 10 kohta IV Riigikogus.
[redigeeri] Eesti Tööerakond V Riigikogus
Enne 1932. aasta V Riigikogu valimisi liitusid Kristlik Rahvaerakond, Tööerakond, Kristlik Rahvaerakond ja Majaomanike ühendus Eesti Rahvuslikuks Keskerakonnaks, mis ühenderakonnana sai 110,662 häält, mis oli 22,1% häältest ja andis RKE 23 kohta V Riigikogus.
