Roosikrantsi tänav

Vaade Roosikrantsi tänavale Pärnu maantee suunas

Roosikrantsi tänav on tänav Tallinna kesklinnas, mis algab Vabaduse väljakult ning viib Pärnu maanteele.

Roosikrantsi tänav on 300 meetrit pikk ja kulgeb põhjast lõunasse. Suurim majanumber on 28. Ühissõidukid seda mööda ei sõida.

Ajalugu

Roosikrantsi tänav on ka kandnud Barbara tänava (saksa Barbarastraße) nime. Praeguse nime on tänav arvatavasti saanud pisut kaugemal paiknenud linna tähtsaimale hukkamispaigale, nn Jeruusalemma mäele (Võllamäele) viiva tee järgi – hukatavaga kaasas olnud mungad olevat lugenud roosikrantsi abil hukatava hinge päästmiseks palveid.

Roosikrantsi tänava Tallinna vanalinna poolses algusosas asus keskajal Barbara kabel ja kalmistu, Barbara kalmistu oli vanim Tallinna linnamüüri taha tekkinud surnuaed, kalmistu oli olemas hiljemalt 1379. aastal. Kalmistu ala oli suur, see ulatus oli umbkaudu nüüdse Pärnu maantee ja Roosikrantsi tänava nurgast kuni Wismari tänavani.

Kalmistu jäi linna vaesemate inimeste ja ümbruskonna külade matmispaigana püsima. 17. sajandi alguses maeti sinna palju katkuohvreid, 17. sajandi lõpus aga 1695–97. aasta ikaldusele järgnenud nälja ohvreid. Viimati maeti Barbara kalmistule hulgaliselt Põhjasõja ajal 1710–1712, kui Vene vägede vallutuse järel oli Tallinnas taas katkupuhang. 1772. aasta ukaasiga keelati linna külje all olevale kalmistule matmine.

20. sajandi alguses kulges praeguse Pärnu maantee lõigul Vabaduse väljakust kuni praeguse Sakala tänava ristini ülikitsas Väike-Roosikrantsi tänav (Kleine Rosenkranz-Straße), mis oli tähistanud praegust Pärnu mnt. 30-36 lõiku. Praegust Roosikrantsi tänavat nimetati Suur-Roosikrantsi tänavaks (Große Rosenkranz-Straße).

1935. aastal korraldati linnakujundus Pärnu maantee ja Sakala tänava piirkonnas ümber. Väike-Roosikrantsi tänav ja osa endisest Väike-Pärnu maanteest ümber Sakala tänavaks ja suundus Suur-Roosikrantsi tänava lõunaotsast ida poole) muudeti 2-3 korda laiemaks ning see lõik nimetati koos Jaani tänavaga ümber Pärnu maanteeks (Pärnu mnt. lõik Viru väljakult Roosikrantsi tänavani). Suur-Roosikrantsi tänav nimetati lihtsalt Rooskrantsi tänavaks, sest kadus ära Väike-Roosikrantsi tänav. Selle ümberkorraldusega likvideeriti Pärnu maantee kesklinna jõudmise suur kitsaskoht.

Enne laiendamisi kulges trammitee Tondile mööda Suur-Roosikrantsi tänavat. Uue Pärnu maantee osa läbimurdega viidi trammitee üle Roosikrantsi tänavalt Pärnu maanteele.

1944. aastast kuni 1989. aastani kandis tänav Johannes Lauristini auks Lauristini tänava nime.

Roosikrantsi tänava ehitised

Roosikrantsi tänava tänapäevane ilme on kujunenud 1930-ndatel aastatel. Seoses Vabaduse väljaku kavandamisega riigi esindusväljakuks otsustati rakendada linnaehituslik kava ka seda ümbritsevatele tänavatele.

Roosikrantsi tänav 1

Esimesena omandas oma praeguse väljanägemise Vabaduse väljaku ja Roosikrantsi tänava nurgaplats (Vabaduse väljak 7 / Roosikrantsi 1), kuhu 1932 valmis EKA maja (praegune Tallinna linnavalitsuse hoone, mille arhitekt oli Robert Natus).

Roosikrantsi tänav 2

1997. aastal avati Roosikrantsi tänav 2 majas Tallinna panga peakontor. 2009. aastal asub majas SEB harukontor.

Roosikrantsi tänav 3

Roosikrantsi 3 on säilinud 1930-ndatest aastatest pärit vana puidust kahekordne ehitis.

Roosikrantsi tänav 4

Roosikrantsi tänav 4

Roosikrantsi tänav 4A, kus elas Otto Strandman

Roosikrantsi tänav 4B, kus asub juudist tekstiilitöösturi, Balti Puuvillavabriku direktori Mark van Jungi 1932. aastal Olev Siinmaa projekti järgi ehitatud villa. 1968 tehti ümberehitus, mille käigus säilis endisest vaid algne plaanilahendus II korrusel. Praegu paikneb hoones Tallinna Linnavalitsuse residents, mille tagastamisest keelduti. Maja aia kavandas arhitekt Anton Soans 1932, kuid aed on hävinud.

Roosikrantsi tänav 4C, asub 1933. aastal ehitatud neljakordne kivimaja.

Roosikrantsi tänav 6

Roosikrantsi tänav 6 paikneb Eesti Keele Instituut. Selle hoone esimesel korrusel on raamatukauplus Ateena.

Roosikrantsi tänav 7a

2009. aastal otsustasid Roosikrantsi tänav 7a ja Pärnu maantee ääres asuva kolme krundi omanikud, majadevaheliste kvartalisiseseid olemasolevaid vundamente kasutades nüüdisaegsete ärihoonete püstitamiseks ning hoonete taga ja vahel asuvate tühemike täisehitamiseks.

Roosikrantsi tänav 8

Roosikrantsi tänava neljakordsed ühe trepikojaga majad 8 ja 8a, ehitati 1938.-1939. aastail. Esimesel korrusel asuvad suurte vitriinakendega müügipinnad ja ülemistel korrustel korterid. Majas elasid Eesti NSV Ministrite Nõukogu liikmed. 18. märtsil 2002 plahvatas Roosikrantsi tn 8 peaukse ees lõhkekeha. Neli minutit hiljem järgnes teine plahvatus, mille põhjustasid Juri Ustimenko ja Dmitri Medvedjev.

Roosikrantsi tänav 8b ehitati 1938–1939 arhitektide Ott Puuraidi ja Harald Armani projekti järgi. Majas asus 1940–1941 Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi ja Balti laevastiku Sõjatribunal, 1941. a oktoobrist alates aga Saksa Erikohus, mis reeglina tegi vaid surmaotsuseid, pärast 1944. aastat Eesti NSV SARKi vägede Sõjatribunal.

Roosikrantsi tänav 8c.

Roosikrantsi tänav 9

Roosikrantsi tänav 9 asub 2002. aastal Šveitsi maja kõrvale ehitatud elu- ja kauplusehoone, tuntud ka nime all Swiss Residence, mis moodustab koos Šveitsi majaga ühise kompleksi.

Roosikrantsi tänav 10

Roosikrantsi tänav 10A ja selle taga asuvas majas nr. 10 asus kunagise riigivanema ja ka samas eraarsti praksist pidanud Friedrich Akel eramu, mille arhitektiks oli Armas Lindgren.

Roosikrantsi tänav 11

Roosikrantsi tänav 11 krundi õigusjärgsed omanikud on Eesti Noorte Naiste Kristlik ühing ja Eesti Noorte Meeste Kristlik ühing (NNKÜ/NMKÜ). Krundi uue hoone projekt on valminud Rootsi arhitektuuribüroos FFNS. Arhitekt on väliseestlane Aare Saks, kes on muu hulgas projekteerinud ka Tallinna Panga uue hoone Roosikrantsi tänava alguses. Maja kohta kasutatakse ka nime Šveitsi maja.

Roosikrantsi tänav 12

Roosikrantsi tänav 12

Roosikrantsi tänav 15

Roosikrantsi tänav 15 asub arhitekt Jacques Rosenbaumi projekti alusel 1911–1912 ehitatud juugendstiilis neljakorruseline katusekorrusega kivimaja. All olid kaupluseruumid, tänava pool suured esinduskorterid, hoovi pool väiksemad korterid.

Roosikrantsi tänav 19

1934–1935 ehitati maja Roosikrantsi tänav 19, mis on Eugen Sachariase projekteeritud esindustraditsionalismi väljapaistev näide. 1936. aastaks ehitati ka Pärnu maantee ja Roosikrantsi tänava nurgale (Pärnu mnt. 36 / Roosikrantsi 23) tellisest äri- ja eluhoone, samuti Robert Natuse projekti järgi. Tänava keskosas asuvad viimastel aastatel skandinaavialiku hilismodernismi vaimus projekteeritud äri- ja eluhooned.

Roosikrantsi tänav 28

Roosikrantsi tänav 28

Välislingid

• Askur Alas, Irina Raud projekteerib Roosikrantsi tänavale maja, Ärileht, 25. september 2003
• Roosikrantsi tänav kerkib koorekihi uueks lemmikuks, Äripäev.ee, 5. juuni 2001