Eesti kroon

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib rahaühikust; EEK on ka Eesti Entsüklopeediakirjastuse lühend

Eesti kroon (ISO 4217 kood EEK) oli aastatel 19241941 ning 1992-2010 Eesti Vabariigi ametlik valuuta.

Kuldkroon (1924–1927)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alates 11. juulist 1924 kasutati Eestis väärtusühikuna Rootsi krooni väärtusega võrdset, kulla alusel seisvat niinimetatud kuldkrooni. Tegelikult kuldrahasid ei valmistatud ja Eesti krooni kasutati abstraktse väärtusühikuna peamiselt väliskaubanduses. Seaduse algses eelnõus nimetatud taalri asemel võeti Otto Strandmani ettepanekul kasutusele kroon.

Eesti kroon aastatel 1928–1941[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti marga ja penni kasutamine lõpetati 1927. aasta mais vastu võetud Rahaseadusega, mis hakkas kehtima 1. jaanuaril 1928. Üks kroon jaguneb sajaks sendiks. Uue rahaühiku nimi tuli margaga paralleelselt kasutuses olnud nn kuldkrooni nimest.

Erinevalt Eesti markadest olid Eesti kroonvääringus pangatähed ja mündid kujundatud ühtses stiilis, Günther Reindorffi ja Georg Westenbergi poolt.

Lõplikule nimetuse leidmisele eelnes pikk arutelu. Valitsuse eelnõus oli raha uue nimetusena pakutud "taaler", mis võrdus 100 krossiga. Leiti, et see ei sobi, kuna taalrit kasutatakse vaid Aafrikas ja mitte haritud riikides. Jaan Tõnisson pakkus nimeks omaloodud nime "kuldar", mis pidi koosnema sajast pennist ja võrduma kuldfrangiga, nagu Läti latt[1]. Tugev toetus oli ka nimedel "esta" ja "est", kuna Lätis on "latt" ja Leedus "litt". Lõpuks jäid "kroon", mis võetud Rootsi järgi ning "sent" Lääne-Euroopast. Kroon oli peale Eesti kasutusel veel Taanis, Norras, Tšehhoslovakkias ja Rootsis. Senti aga kasutati mitmekümnes riigis. Mõnedes neis teisendatud nimekujul nagu "cents", "centavos", "santiim" jne.[2]

Rahaseaduse alusel oli paberraha väljaandmise ainuõigus Eesti Pangal. Väljaantud pangatähed pidid olema tagatud. Majandusministeeriumi Rahandusosakonnal oli õigus välja anda vahetusraha. Vahetusrahad loeti riigi võlaks, 1- ja 2–krooniseid võis välja anda kuni 6 krooni elaniku kohta, väiksemaid vahetusrahasid kuni 3 krooni elaniku kohta.

27. juunil 1933 krooni devalveeriti 35 protsendi võrra, varem oli seda varjatult devalveeritud valuutamaksuga 15%[3]. Eesti Panga ülesandeks jäi hoida Eesti krooni kurssi mitte alla 19,20 krooni ühe Inglise naela eest.

25. novembril 1940 lasti koos krooniga käibele Nõukogude Liidu rubla (1 krooni kursiks oli 1 rubla ja 25 kopikat). Lõplikult kaotati kroon käibelt 25. märtsil 1941.

Pangatähed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 5 krooni
  • 10 krooni 1928
  • 10 krooni 1937 A
  • [10 krooni 1940 B – ei lastud tegelikult käibele]
  • 20 krooni
  • 50 krooni
  • 100 krooni
  • 500 krooni

Mündid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Münte oli kasutusel 9 erinevat nominaali:

Seejuures 1- ja 2-kroonised mündid tuli vastavalt kehtinud rahaseadusele valmistada vähemalt 50% hõbeda sulamist. Hiljem seadust siiski muudeti ja 1 krooniseid münte valmistati ka mitteväärismetalli sulamist. Seoses rahasüsteemi mittesobimisega kaotati 25 sendine nominaal 15. oktoobril 1936 käibelt.

Eesti krooni kursid 2. jaanuaril 1928 ja 20. juunil 1940[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ostjad 2. jaanuaril 1928 Müüjad 2. jaanuaril 1928 Ostjad 20. juunil 1940 Müüjad 20. juunil 1940
USA dollar 3,72 3,73 4,17 4,23
Suurbritannia naelsterling 18,16 18,21 - 16,00
100 Saksa riigimarka 88,80 89,40 167,50 170,50
100 Soome marka 9,36 9,40 - 8,59
100 Rootsi krooni 100,30 100,90 99,50 100,50
100 Taani krooni 99,75 100,35 80,75 81,75
100 Norra krooni 99,-- 99,80 - 96,00
100 Prantsuse franki 14,65 14,90 - 9,05
100 Madalmaade kuldnat 150,30 151,10 - 226,50
100 Läti latti 71,80 72,30 77,75 79,50
100 Šveitsi franki 71,85 72,45 93,50 95,50
100 Belgia belgat 52,-- 52,50 - 72,75
100 Itaalia liiri 19,65 20,05 20,85 21,35
100 Tšehhoslovakkia krooni 11,-- 11,20 - -
100 Austria šillingit 52,55 53,15 - -
100 Ungari pengöt 65,35 66,05 - -
100 Poola zlotti 88,80 89,40 - -
100 Leedu litti 41,50 42,70 69,25 71,00
100 Nõukogude rubla (tšekk) 192,25 193,75 - -

Eesti kroon 1992–2011[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kroon võeti kasutusele rubla asemel 1992. aasta rahareformiga. Üks kroon jagunes sajaks sendiks.

Rahatähed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ühekroonine pangatäht

Pangatähed kujundasid Urmas Ploomipuu (1- ja 2-kroonised) ja Vladimir Taiger, kes võitsid vastava konkursi. Kupüüride esiküljel kujutatakse mõnda kultuuritegelast, tagaküljel eestlastele olulist paika või sümbolit. Kuni 1994. aastani emiteeritud kupüüride mõõtmed on 140 × 70 mm, hilisemate kupüüride mõõtmed on 140 × 69 mm. Kasutusel oli kaheksa nominaali:

Nimiväärtus Põhivärv Esikülg Tagakülg Välja antud
1 kroon kollakaspruun Kristjan Raud Toompea loss 1992
2 krooni sinakashall Karl Ernst von Baer Tartu ülikool 1992, 2006, 2007
5 krooni oranž Paul Keres Narva jõgi koos Narva ja Jaanilinna linnustega 1991, 1992, 1994
10 krooni punane Jakob Hurt Tamme-Lauri tamm Urvastes 1991, 1992, 1994, 2006, 2007
25 krooni roheline Anton Hansen Tammsaare Vargamäe talu 1991, 1992, 2002, 2007
50 krooni1 roheline Rudolf Tobias Estonia teater 1994
100 krooni sinine Lydia Koidula Põhja-Eesti paekallas 1991, 1992, 1994, 1999, 2007
500 krooni lilla Carl Robert Jakobson suitsupääsuke 1991, 1994, 1996, 2000, 2007
  • 1 võeti kasutusele alles aastal 1994

Erinevatel aastatel väljaantud rahatähtede turvamärke ja kujundust on täiustatud, kuid üldine kujundus on jäänud samaks.

Esimesed ühe- ja kahekroonised trükiti USAs, teised kupüürid Inglismaal. Algul pidi kõik kroonid trükitama Ameerikas, kuid ameeriklaste kvaliteet oli liiga halb.

Mündid[muuda | redigeeri lähteteksti]

50-sendine münt aastast 1992 50-sendine münt aastast 1992
50-sendine münt aastast 1992

Müntide nominaalid olid

Igapäevases käibes oli kaks erinevat 5 kroonist meenemünti (vermitud aastatel 1993 ja 1994).

Eriline Eesti käibemüntide puhul oli see, et iga mündi tagaküljel oli vapp ja vermimise aastaarv, esiküljel suurelt nominaal ja "Eesti Vabariik" (v.a 5 krooni).

Eesti on ka välja andnud meenemünte nominaalidega:

Üleminek eurole[muuda | redigeeri lähteteksti]

1. jaanuarist 2011 kehtib Eestis maksevahendina euro. Pankades vahetati kroone eurodeks 2013. aasta lõpuni, nüüd vahetab neid ainult Eesti Pank[4]. Eesti krooni pangatähti ja münte saab Eesti Panga muuseumis vahetada eurodeks tähtajatult, tasuta ja ametliku keskkursiga 1 euro = 15,6466 krooni.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. –n. Meie rahaüksuse suurus ja nimetus. Postimees, 29. september 1926, nr. 264, lk.
  2. 10 aastat Eesti krooni, Lääne Elu, 14. jaanuar 1938
  3. Lahja krooni aasta. Esmaspäev, 1. juuli 1934, nr. 27, lk. 5
  4. "Eesti kroonide vahetamine pankades lõppeb järgmisel aastal" Postimees, 20.12.2012