Eesti kroon

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist.

Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist.

Eesti kroon on rahaühik, mis oli Eesti Vabariigis kasutusel aastatel 1928 kuni 1940 ning võeti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis aastal 1992.

Sisukord

1 Eesti kroon aastatel 1928 - 1940
2 Eesti kroon alates aastast 1992
- 2.1 Sedelid
- 2.2 Mündid
3 Vaata ka
4 Välislingid
5 Viited

[redigeeri] Eesti kroon aastatel 1928 - 1940

Eesti marga ja penni kasutamine lõpetati 1927. aasta mais vastu võetud Rahaseadusega, mis hakkas maksma 1. jaanuaril 1928. Üks kroon jaguneb sajaks sendiks. Uue rahaühiku nimi tuli mõnedel andmetel margaga paralleelselt kasutuses olnud nn kuldkrooni nimest.

Lõplikule nimetuse leidmisele eelnes pikk arutelu. Valitsuse eelnõus oli raha uue nimetusena pakutud "taaler", mis võrdus 100 krossiga. Leiti, et see ei sobi, kuna taalrit kasutatakse vaid Aafrikas ja mitte haritud riikides. Jaan Tõnisson pakkus nimeks omaloodud nime "kuldar". Berliini Eesti seltsi esimees pakkus et 1 erk=100 üset, mis oli tuletatud sõnadest "Eesti rahva kindlustus". Sel teemal heideti nalja, et olgu siis 1 erk=100 laiska. Tugev toetus oli ka nimedel "esta" ja "est", kuna Lätis on "latt" ja Leedus "litt". Keegi mees Valgamaalt pakkus nimeks "tukat". Lõpuks jäid "kroon", mis võetud Rootsi järgi ning "sent" Lääne-Euroopast. Kroon oli peale Eesti kasutusel veel Taanis, Norras, Tšehhoslovakkias ja Rootsis. Senti aga kasutati mitmekümnes riigis. Mõnedes neis teisendatud nimekujul nagu "cents", "centavos", "santiim" jne.^[1]

[redigeeri] Pangatähed

5 krooni
10 krooni 1928
10 krooni 1937 A
[10 krooni 1940 B – ei lastud tegelikult käibele]
20 krooni
50 krooni
100 krooni

[redigeeri] Mündid

10-sendine münt aastast 1931

Münte oli kasutusel 9 erinevat nominaali:

Seejuures 1 ja 2 kroonised mündid tuli vastavalt kehtinud rahaseadusele valmistada vähemalt 50% hõbeda sulamist. Hiljem seadust siiski muudeti ja 1 krooniseid münte valmistati ka mitteväärismetalli sulamist. Seoses rahasüsteemi mittesobimisega kaotati 25 sendine nominaal 15. oktoobril 1936 käibelt.

[redigeeri] Eesti krooni kursid 2. jaanuaril 1928

	Ostjad	Müüjad
USA dollar	3,72	3,73
Suurbritannia naelsterling	18,16	18,21
100 Saksa riigimarka	88,80	89,40
100 Soome marka	9,36	9,40
100 Rootsi krooni	100,30	100,90
100 Taani krooni	99,75	100,35
100 Norra krooni	99,--	99,80
100 Prantsuse franki	14,65	14,90
100 Madalmaade kuldnat	150,30	151,10
100 Läti latti	71,80	72,30
100 Šveitsi franki	71,85	72,45
100 Belgia belgat	52,--	52,50
100 Itaalia liiri	19,65	20,05
100 Tšehhoslovakkia krooni	11,--	11,20
100 Austria šillingit	52,55	53,15
100 Ungari pengöt	65,35	66,05
100 Poola zlotti	88,80	89,40
100 Leedu litti	41,50	42,70
100 Nõukogude rubla (tšekk)	192,25	193,75

[redigeeri] Eesti kroon alates aastast 1992

Võeti kasutusele rubla asemel 1992. aasta rahareformiga. Üks kroon jaguneb sajaks sendiks.

[redigeeri] Sedelid

Ühekroonine pangatäht

Pangatähed on kujundanud Urmas Ploomipuu (1- ja 2-kroonised) ja Vladimir Taiger kes võitsid vastava konkursi. Kupüüride esiküljel kujutatakse mõnda kultuuritegelast, tagaküljel eestlastele olulist paika või sümbolit. Kuni 1994 aastani emiteeritud kupüüride mõõtmed on 140 × 70 mm, hilisemate kupüüride mõõtmed on 140 × 69 mm. Kasutusel on kaheksa nominaali:

Nimiväärtus	Põhivärv	Esikülg	Tagakülg	Välja antud
1 kroon	kollakaspruun	Kristjan Raud	Toompea loss	1992
2 krooni	sinakashall	Karl Ernst von Baer	Tartu ülikool	1992,2006
5 krooni	oranž	Paul Keres	Narva jõgi koos Narva ja Jaanilinna linnustega	1991,1992,1994
10 krooni	punane	Jakob Hurt	Tamme-Lauri tamm Urvastes	1991,1992,1994,2006
25 krooni	roheline	Anton Hansen Tammsaare	Vargamäe talu	1991,1992,2002
50 krooni¹	roheline	Rudolf Tobias	Estonia teater	1994
100 krooni	sinine	Lydia Koidula	Põhja-Eesti paekallas	1991,1992,1994,1999,2007
500 krooni	lilla	Carl Robert Jakobson	suitsupääsuke	1991,1994,1996,2000

¹ võeti kasutusele alles aastal 1994

Erinevatel aastatel väljaantud rahatähtede turvamärke ja kujundust on täiustatud, kuid üldine kujundus on jäänud samaks.

[redigeeri] Mündid

10-sendine münt aastast 2002

Müntide nominaalid on

5 krooni
1 kroon (1992, 1993, 1995 kehtetud ja 1998, 2000, 2001, 2003, 2006 kehtivad);
50 senti (1992, 2004, 2006, 2007);
20 senti (1992, 1996 kollased ja 1997, 1999, 2003, 2004, 2006 hõbedased);
10 senti (1991, 1992, 1994, 1996, 1997, 1998, 2002, 2006);
5 senti (1991, 1992, 1995 küll kehtivad, aga ringluses mitte esinevad).

Igapäevases käibes on kaks erinevat 5 kroonist meenemünti (vermitud aastatel 1993 ja 1994).

Eriline Eesti käibemüntide puhul on see, et iga mündi tagaküljel on vapp ja vermimise aastaarv, esiküljel suurelt nominaal ja "Eesti Vabariik" (va 5 krooni).

Eesti on ka välja andnud meenemünte nominaalidega: