Karl Robert Pusta

Allikas: Vikipeedia

Karl Robert Pusta VR III/1 (1. märts 1883 Narva4. mai 1964 Madrid) oli Eesti poliitik, publitsist ja diplomaat.[1]

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaarel Robert Pusta oli raudteeametniku poeg.[1]

Lõpetas 1899 Tallinna linnakooli. Arreteeriti 1903 val-vastase tegevuse eest (osales mh M. Kalinini ringi tegevuses), vabanenuna põgenes 1904 välismaale, elas Saksamaal, Prantsusmaal ja Šveitsis, õppis Pariisis M. Kovalevski vabaülikoolis ja 1904–06 Berni Ülikoolis; ühtlasi tegi kaastööd ajalehele "Uudised". Töötas 1906–08 ajalehe "Virulane" ja 1910–14 "Päevalehe" toimetuses, oli ühtlasi Eestimaa Rahvahariduse Seltsi peasekretär. Osales 1915–17 sõjaväeametnikuna I maailmasõjas. Oli 1917 Eestimaa Toitlusval inspektor Tallinnas, 1918–19 Eesti välisdelegatsiooni liige (kellena käis Inglismaal, Prantsusmaal, Itaalias, Belgias ja Hollandis taotlemas EV tunnustamist), 1918 Eesti diplomaatiline esindaja Prantsusmaal, juhtis 1922 Genfi konv-l Eesti delegatsiooni, esindas Eestit Rahvasteliidu täiskogus (1923 abiesimees) ja nõukogus. Oli 1919–32 Eesti saadik Prantsusmaal ja Belgias, 1921–23 ka Itaalias, aastast 1928 Hispaanias, 1932–34 Poolas, Rumeenias ja Tšehhoslovakkias, 1935 Rootsis, Taanis ja Norras; 1920 (3 päeva) ja 1924–25 välisminister. Kahtlustatuna sidemetes vabadussõjalastega vabastati 1935 dets-s saadikuametist ja arreteeriti. Mõisteti 1936 mais kohtus õigeks. Seejärel elas Pariisis, oli 1939–40 sealse Eesti saatkonna nõunik. 1940 põgenes Saksa okupatsiooni eest USA-sse. Naasis 1953 Euroopasse, täitis Eesti diplomaatilise esindaja kohuseid Prantsusmaal, Belgias ja Hispaanias.[1]

Teadustöö[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pidanud loenguid Haagis ning Istanbuli ja Ankara ülikoolis. Avaldanud (peamiselt prantsuse k-s) artikleid, loengute tekste ja raamatuid pol teemadel, samuti memuaare, mis annavad ülevaate P. enda tegevusest diplomaadina ning käsitlevad Eesti diplomaatia ajalugu. Oli Pan-Euroopa liikumise keskjuhatuse liige, Rahvusv Diplomaatilise Akad asutajaliige, aastast 1932 Haagi Rahvusvahelise Õiguse Akad eluaegne liige, aastast 1938 Rahvusv Rahu Nõukogu liige, 1948–56 Eesti Vastastikuse abistamise Ühingu esimees New Yorgis jt org-de liige. Vabaduseristi III liigi 1. järk, Belgia Leopold I Suurrist, Polonia Restituta, Soome Valge Roosi ning Läti Kolme tähe orden, Prantsuse Auleegioni kavaler. Üle 20 teadustrükise.[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Eestile nime nõutamas. // Mälestused iseseisvuse võitluspäevilt. I. Tallinn, 1927
  • Eesti iseseisvus de facto ja de jure. // Eesti iseseisvuse tähistel. Tallinn, 1931: L`idée de l`union européenne devant les gouvernements et la Société des Nations. Brüssel, 1931
  • Le Statut juridique de la Mer Baltique à partir de XIX siècle.Pariis, 1936
  • Kehra metsast maailma. I osa. Tartu, 1936, 2. trükk Stockholm, 1960
  • Estonia and her right to freedom. // J. Central Eur. Affairs 3 (1943) 3
  • Estonia appeals to you. New York, 1949
  • L'U.R.S.S., les droits de l'homme et les traités. Paris, 1957
  • Saadiku päevik I. Geislingen, 1964, 2. trükk 1992
  • Kirjad kinnisest majast. Stockholm, 1966
  • Kontrastide aastasada. Tartu, 2000.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Eesti biograafiline leksikon. Trt, 1926–1929 394–395
  • EAT 248–249
  • EE 14, 384
  • Eesti kirjanike leksikon. Tallinn, 2000, 424–425
  • Mana (1966) 2 / 3, 73–74.
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Ado Birk
Eesti välisminister
28. juuli 192030. juuli 1920
Järgnev:
Ado Birk
Eelnev:
Otto Strandman
Eesti välisminister
6. juuni 19245. oktoober 1925
Järgnev:
Ado Birk
Eelnev:
Ametikoht loodud
Eesti saadik Pariisis
19211932
Järgnev:
Otto Strandman