Virumaa

Allikas: Vikipeedia
Merge-arrow.svg
See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Viru maakond (1949–1950). Lisainfot artikli arutelust
Eesti muinasmaakonnad.

Virumaa (saksa Kreis Wierland, ladina Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas. Maakonna ajaloolised alad on kaasajal jagatud tänaste Lääne- ja Ida-Viru maakonna vahel. Samas hõlmavad Ida- ja Lääne-Virumaa ka mitmeid osi ajaloolisest Tartumaast ning ajaloolisest Järvamaast, mistõttu ajaloolise Virumaa piirid ei vasta kaasaegsete Lääne-Viru ja Ida-Viru maakondade piiridele.

Geograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Virumaa piirneb põhjasuunal Soome lahega, ranniku ääres asuvad ida-lääne suunal lahed: Narva laht, Kunda laht, Toolse laht, Rutja laht, Eisma laht, Pedasaare laht, Vergi laht, Käsmu laht, Munga laht.

Esiaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti esiajalugu, Eesti linnuste loend: Alulinn, Avispea linnus, Tarvanpää linnus, Äntu linnus (Agelinde, Punamäe linnus)

Virumaa muinaskihelkonnad 13. sajandi alguses[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajaloolisse Viru maakonda kuulus 13. sajandil viis kihelkonda:

Läänemereäärsete paganate maade jaotus ristisõdijate riikide vahel, 1225-1250. Taani kuninga maad on märgitud kaardi ülaosas

Keskaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti keskaeg

Taani aeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kihelkonnad 13. sajandil[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liivi ordu valdused aastatel 1346(1347)–1558

Vana-Liivimaa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vana-Liivimaa

14. sajandil tekkinud kihelkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

15. sajandil tekkinud kihelkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vene tsaaririigi poolt vallutatud ja okupeeritud alad aastatel 1570–1577

Liivimaa sõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti varauusaeg, Liivimaa sõda

Rootsi aeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Rootsi aeg

Virumaa maakonnad 17. sajandi algul[muuda | redigeeri lähteteksti]

F. de Witt'i 18.saj alguses avaldatud kaart

Rootsi valdused[muuda | redigeeri lähteteksti]

17. sajandil tekkinud kihelkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uusaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti uusaeg

Moskva tsaaririik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tallinna kubermangu, Virumaa distrikt. Eesti- ja Liivimaa kaardil, aastast 1745.
Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины

Venemaa keisririik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Virumaa jaotus 19.–20. sajandil[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rakvere ehk Viru kreis jaotus Alutaguse, Ranna-Virumaa ja Maa-Virumaaks, 19. sajandi alguses kolmeks adrakohtupiirkonnaks, territooriumil asus 1 linn, 10 kirikukihelkonda. Kreisi maakonnalinn oli kreisilinn Rakvere (Kreis-Stadt Wesenberg)

Alutaguse

Territoorium 1878 1/3 ruutversta, territooriumil:

Ranna-Virumaa

Territoorium 1526 ruutversta, territooriumil:

Maa-Virumaa

Territoorium 1200 ruutversta, territooriumil:

Iisaku kihelkond (Isaak) (asutati uuesti 1867. aastal).

Uusim aeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti uusim aeg

Viru maakond Eesti Vabariigis (1918–1940)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Narva-tagune piirkond 1925. aastal

Aastatel 1920–1940, piirnes Viru maakond idasuunal 90 km pikkuselt Vene NFSV ja NSV Liidu Peterburi/Petrogradi kubermangu ja Leningradi oblasti, Jamburi ja Oudova maakonnaga Eesti ja NSV Liidu piir algas Narva lahe idakaldal Ropša küla juurest, Peipsi järve kirdekaldal asuva Podkustovje külani. Idapoolseim Virumaa piiripunkt asus Kobõljaki küla lähedal, Balti raudtee ja Narva-Jamburgi kivitee vahel, umber 10 km kaugusel Narva linnast. Läänepool piirdus maakond Harju ja Järva maakonnaga. Piirijoon Järva maakonnaga oli 88 km pikkune ning algas Simuna kihelkonna Seli mõisa juurest, kulges mööda Valgejõge ja lõppes Harjumaal Leppoja juures. Edasi kulges piirijoon, Harju maakonnaga 21 km pikkuselt, Aaspere vallas Leppoja juurest Munga lahe lõunarannal asuva Võhusoo külani. Lõunasuunal piirnes Viru maakond, Tartu maakonnaga 85 km pikkuse piirijoonega. Peipsi järve looderannikult Rannapungerja jõe suudmest 3 km võrra lõunapoolt, kuni Simuna kihelkonnas voolava Seli jõeni. Lisaks piirnes maakond ka 38,5 km pikkuselt Peipsi järvega ning põhjasuunal 211,8 km pikkuselt Soome lahega, Munga lahest kuni Narva lahe idarannikuni. Maakonna pindala oli 7387,1 km². Maakonna piirides oli lisaks mandrile ka saared: Mohni, Stenskäri, Uhtja, Ulkari ja Alvi jt.[2].

Eesti Vabadussõja lõpetanud Tartu rahulepinguga, läksid Eesti Vabariigi koosseisu ka Narva-tagused alad: Narva, Kose/Piiri ja Karjati/Raja vald, mis kuulusid Vaivara kihelkonda.

Next.svg Pikemalt artiklis Viru-Ingeri

Viru maakonna vallad (40) ja kirikukihelkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti haldusjaotus 1925. aastal
Virumaa vapp (1928) ja Virumaa vapp (1937) Virumaa vapp (1928) ja Virumaa vapp (1937)
Virumaa vapp (1928) ja Virumaa vapp (1937)

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. pp. lk. 70–86. 
  2. Virumaa, Maakonna minevikku ja olevikku kajastav koguteos. Koostanud Ernst Rosenberg. Viru Maavalitsuse väljaaanne 1924, Rakvere.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]