Voldemar Päts

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kunstnikust ja pedagoogist; operaatori kohta vaata artiklit Voldemar Päts (filmioperaator).

Voldemar Päts (19. juuli 1878 Tahkuranna27. juuni 1958 Toronto) oli eesti kunstnik ja kunstipedagoog.

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Voldemar Päts sündis ehitusmeistri perekonnas. Ta oli üks Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi noorematest vendadest.

1905. aastal lõpetas ta dekoratiivmaali erialal A. Stieglitzi kunsttööstuskooli Peterburis, 1907. aastal täiendas ta end Peterburi Pedagoogika Akadeemias.

Ta alustas õpetajatööd Riias Balti Õpetajate Seminaris[1] ja jätkas Tallinna koolides joonistusõpetajana (sealhulgas aastast 1906 Tallinna Nikolai I Gümnaasiumis), valiti 1907 esimese eesti kunstiorganisatsiooni Eesti Kunstiselts juhatusse. Samuti juhatas 19121914 Eesti Kunstiseltsi joonistuskursusi. 1914–1934 oli ta Riigi Kunsttööstuskooli direktor ja aastast 1938 Riigi Kõrgema kunstikooli auprofessor. 1. maist 1934[2]-1940 töötas ta haridusministeeriumis kutseoskuse osakonna direktorina ja aastatel 1936–1940 oli ta ka haridusministri abi. 1934. aasta mais sai ta tehnika eriteadlaste registreerimise komisjoni juhatajaks. 7. märtsil 1938 valiti ta Eesti-Taani Sõprusühingu esimeheks[3]. 1940. aastal oli ta saksa vähemusrahvuse kultuuromavalitsuse likvideerimiskomisjoni liige[4].

Teise maailmasõja ajal põgenes Voldemar Päts Austriasse, sealt Rootsi ning 1951 Kanadasse.

Päts oli aktiivne ja mitmekülgne mees. Pätsil oli suur osa rakendusliku kallakuga Riigi kunsttööstuskooli programmi, struktuuri, õppeklasside ja -töökodade kujundamisel, kuid alalhoidlike vaadete tõttu sattus ta administraatorina vastuollu kujutavate kunstnikega. Soosis kodundus- ja käsitööharidust. Ta kuulus OÜ-u "Kodukäsitöö" juhatusse. 1937 asetas Voldemar Päts Lagedi Põhikoolile nurgakivi. Pätsi algatusel hakati Lagedit varustama elektriga, rajati elektriliinid ja alajaamad. Päts oli ka Eesti Punase Risti asutaja, Eesti-Taani ja Eesti-Austria sõprusühingute esimees. Samuti oli ta Eesti Kunstnike Koondise Torontos (1956) asutajaid. On koostanud albumi "Eesti rahvariie ja ornament" I–II (1926) ja kirjutanud muid raamatuid.

Voldemar Päts oli abielus Johanna Veileriga[5] (pärast abiellumist Päts), neil oli kaks tütart – Inna (abielus Kaldveer) ja Silvia (abielus Jürvetson). Silvia poja Tõnu poeg Steve Jürvetson on riskikapitalist.

Kunstnikuna on Päts maalinud lilli ja maastikke.

16. augustil 2008 avati Lagedil Eesti Vabadusvõitluse muusemis Voldemar Pätsi bareljeef.

Näitused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Eesti põllumeeste Keskseltsi näitus Tartus 1904 ja 1905
  • Eesti Kunstiseltsi näitus Tallinnas 1910
  • näitus Londonis (Kanadas Ontarios) 1951

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Tiina Nurk, Eesti kunstiõpilased Stieglitzi kunstööstuskoolis, Tartu Kunstimuuseumi almanahh, 1972
  2. http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242289&img=era0031_005_0000332_00341_t.jpg&tbn=1&pgn=17&prc=20&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=85f3f30f325e379befb4b3ba446930e9
  3. Vold. päts eesti-Taani ühingu esimeheks. Rahvaleht, 9. märts 1938, nr. 29, lk. 3.
  4. Saksa kultuuromavalitsus likvideerimisel. Rahvaleht, 3. jaanuar 1940, nr. 2, lk. 8.
  5. Johanna Päts, 17.12.1890 Tallinn – 13.11.1977 Toronto

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]