Veliki Novgorod

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Veliki Novgorodist; Novgorodiks võidakse nimetada ka Nižni Novgorodi

Veliki Novgorod

vene Великий Новгород

Coat of Arms of Veliky Novgorod.png
Veliki Novgorodi vapp
Flag of Veliky Novgorod.png
Veliki Novgorodi lipp

Pindala: 90,1 km²
Elanikke: 219 900 (2013)[1]

Koordinaadid: 58° 32′ N, 31° 16′ E58.53333333333331.266666666667koordinaadid: 58° 32′ N, 31° 16′ E
Novgorodi kreml
17. sajandi Veliki-Novgorodi linnaplaani rekonstruktsioon

Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus. Uus nimi on ametlik 1998. aastast.

Novgorod asub Ilmjärve madalikul 6 km kaugusel kohast, kus Volhovi jõgi Ilmjärvest välja voolab. Kanalite kaudu saab Novgorodist sõita Msta jõele ilma Ilmjärve läbimata.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Varjaagide kaubateed: sinisega on märgitud kaubatee Läänemeri - Laadoga - Volga. Teised maismaa kaubateed on märgitud oranži värviga

Novgorodi alalt on leitud inimeste peatumiskohtade ja asulapaikade jälgi 5-6 tuhande aasta tagusest ajast. Kohanimede järgi otsustades elasid seal tollal soomeugrilased ja balti hõimud.

Novgorod on üks vanemaid Vene linnu. 8. sajandil oli ta juba ümbruskonna keskus. Tollal läbis Novgorodi tähtis kaubatee, mis kulges Läänemerelt Laadoga ja Ilmjärve kaudu Volga jõgikonda. Linnas käisid sageli skandinaavia kaupmehed, kes nimetasid seda Holmgardr, saksa allikad Ostrogard. 16. sajandil kirjutatud Nikoni leetopissis mainitakse, et 6367. aastal (859 pKr) suri Novgorodi vanem Gostomõsl. Seda peetaksegi Novgorodi esmamainimise ajaks. Välismaistes allikates nimetatakse Novgorodi esmamainimise ajaks ka 854. aastat. Hulgaliselt leidub ebausaldusväärseid allikaid, mis nimetavad linna asutamisajaks varasemaid aegu. 10. sajandi araabia käsikirjades nimetatakse Novgorodi üheks kolmest slaavlaste keskusest Kiievi ja Artania kõrval (missugust kohta viimane tähistab, ei ole selge).

Kiievi-Vene osastisvürstriigina[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kiievi-Vene, Novgorodi vürst

9.12. sajandil oli Novgorod Kiievi-Vene riigis Kiievi järel tähtuselt teine linn. Kiievi-Vene valitseja Kiievi suurvürst, määras tavakohaselt Novgorodi valitsejaks, Novgorodi vürstiks oma vanima poja. Kiievi suurvürst Vladimir Svjatoslavitš pani Jaroslav Vladimirovitši juba noores eas valitsema osastisvürstina Rostovis, seejärel Novgorodi vabariigis. Aastal 1014, kuuldes, et isa pärandas võimu Kiievis nooremale vennale Boriss Vladimirovitšile, lõpetas Jaroslav andami maksmise Kiievile. Vladimir Svjatoslavitši surma järel Kiievis võimu haaranud, vanim poegadest, kasupoeg Svjatopolk I. Kroonikate järgi kogus Jaroslav tuhat varjaagi ja kolm tuhat novgorodlast, läks Svjatopolki vastu ja lõi tema kiievlastest ja petšeneegidest vägesi Ljubetši all 1016. aastal. Pärast Jaroslav Targa surma (1054) jaoatati riik Jaroslavi poegade vahel: vanimale elusolevale pojale Izjaslavile pärandus Kiiev ja Novgorod; teisele pojale Svjatoslavile – Tšernigiv, kolmandale pojale Vsevolodile Perejaslavl, neljandale pojale Vjatšeslavile Smolensk, viiendale Igorile Vladimir ja Volõõnia.

Novgorodi vabariigi keskusena[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Novgorodi vabariik, Veetše

Pärast Kiievi-Vene suurvürstiriigi 12. sajandil lagunemist, sai Novgorod 1136 iseseisva Novgorodi vabariigi pealinnaks, mida valitses veetše, kes kutsus valitsejaks neile sobiva Rjurikovitšite dünastiast vürsti. Tänu oma asukohale Kaubateel varjaagide juurest kreeklasteni ning aktiivsele kaubandustegevusele (karusnahad, vaha, sool) Läänemereäärsete ja Euroopa riikidega, läbi Vana-Liivimaa saavutas Novgorodi kaubandusega tegelev elanikkond suure majandusliku sõltumatuse ja mõjuvõimu linna arengule ja suhetes valitava valitseja, vürstiga.

Moskva suurvürstiriigis[muuda | redigeeri lähteteksti]

1478. aastal liideti Novgorodi vabariik Moskva suurvürstiriigi koosseisu.

Next.svg Pikemalt artiklis Novgorodi veresaun

Aastal 1570 laskis Ivan Julm oma opritšnikutel, keda juhtis Maljuta Skuratov, hävitada enamiku linnaelanikke, sest kahtlustas Novgorodi reeturlikkuses (Ivan Julma poolt loodava Moskva Tsaaririigi tsentraliseeritud riigi põhimõtetele vastuseisus ning iseseisvuspüüetes). Laastati kõik Moskva ja Novgorodi vahele jäävad läänepoolsed Venemaa linnad ning Skuratov kägistas isiklikult Moskva endise metropoliidi Filipp II, kes ei toetanud Ivan Julma tegevust. Eri allikate andmeil oli tapetuid 27 000–700 000.

Ingeri sõja ajal, aastatel 16111617 okupeerisid linna Rootsi väed, sõja lõpetanud Stolbovo rahuga sai Venemaa Rootsilt tagasi Novgorodi, Staraja Russa, Porhovi, Gdovi ja teisi alasid, kuid pidi loovutama Rootsile Ingerimaa koos Ivangorodi kindlusega (Jaanilinna), Jaama, Koporje, Nöteborgi (Schlüsselburgi kindluse) ja Laadogast läänes oleva Laadoga-Karjalaga Käkisalmi lääni

Järgnevalt kuulus piirkond Moskva tsaaririiki ja Venemaa keisririiki, kus Venemaa Keisririigi haldusjaotuse kohaselt oli Novgorodi kubermangu keskus.

Teise maailmasõja ajal, aastatel 19411944 okupeerisid linna Saksa väed, kes purustasid linna peaaegu täielikult ja see taastati alles 1960ndatel.

Sõpruslinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Novgorodi sõpruslinnad on Bielefeld (Saksamaa), Moss (Norra), Nantes (Prantsusmaa), Rochester (USA), Strassburg (Prantsusmaa), Zibo (Hiina), Uusikaupunki (Soome) ja Watford (Suurbritannia).

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]