Veliki Novgorod

See artikkel räägib Veliki Novgorodist; Novgorodiks võidakse nimetada ka Nižni Novgorodi

---

Veliki Novgorod

vene Великий Новгород

Veliki Novgorodi vapp

Veliki Novgorodi lipp

Pindala: 90,1 km²

Elanikke: 219 900 (2013)

Koordinaadid: 58° 32′ N, 31° 16′ E

Novgorodi kreml

Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus. Uus nimi on ametlik 1998. aastast.

Novgorod asub Ilmjärve madalikul 6 km kaugusel kohast, kus Volhovi jõgi Ilmjärvest välja voolab. Kanalite kaudu saab Novgorodist sõita Msta jõele ilma Ilmjärve läbimata.

Ajalugu

Novgorodi alalt on leitud inimeste peatumiskohtade ja asulapaikade jälgi 5-6 tuhande aasta tagusest ajast. Kohanimede järgi otsustades elasid seal tollal soomeugrilased ja balti hõimud.

Novgorod on üks vanemaid vene linnu. 8. sajandil oli ta juba ümbruskonna keskus. Tollal läbis Novgorodi tähtis kaubatee, mis kulges Läänemerelt Laadoga ja Ilmjärve kaudu Volga jõgikonda. Linnas käisid sageli skandinaavia kaupmehed, kes nimetasid seda Holmgardr, saksa allikad Ostrogard.

16. sajandil kirjutatud Nikoni leetopissis mainitakse, et 6367. aastal (859 pKr) suri Novgorodi vanem Gostomõsl. Seda peetaksegi Novgorodi esmamainimise ajaks. Välismaistes allikates nimetatakse Novgorodi esmamainimise ajaks ka 854. aastat. Hulgaliselt leidub ebausaldusväärseid allikaid, mis nimetavad linna asutamisajaks varasemaid aegu.

10. sajandi araabia käsikirjades nimetatakse Novgorodi üheks kolmest slaavlaste keskusest Kiievi ja Artania kõrval (missugust kohta viimane tähistab, ei ole selge).

9.–12. sajandil oli Novgorod Kiievi-Vene riigis Kiievi järel tähtuselt teine linn.

Pärast Kiievi-Vene suurvürstiriigi 12. sajandil lagunemist, sai Novgorod 1136 iseseisva Novgorodi vabariigi pealinnaks, mida valitses veetše.

1478. aastal liideti Novgorodi vabariik Moskva suurvürstiriigi koosseisu.

Kogu elanikkonna tapmine

 Pikemalt artiklis Novgorodi veresaun

Aastal 1570 laskis Ivan Julm oma opritšnikutel, keda juhtis Maljuta Skuratov, hävitada enamiku linnaelanikke, sest kahtlustas Novgorodi reeturlikkuses (Ivan Julma poolt loodava Moskva Tsaaririigi tsentraliseeritud riigi põhimõtetele vastuseisus ning iseseisvuspüüetes). Laastati kõik Moskva ja Novgorodi vahele jäävad läänepoolsed Venemaa linnad ning Skuratov kägistas isiklikult Moskva endise metropoliidi Filipp II, kes ei toetanud Ivan Julma tegevust. Eri allikate andmeil oli tapetuid 27 000–700 000.

Aastatel 1611–1617 okupeerisid linna Rootsi väed, 1941–1944 Saksa väed. Viimased purustasid linna peaaegu täielikult ja see taastati alles 1960ndatel.

Sõpruslinnad

Novgorodi sõpruslinnad on Bielefeld (Saksamaa), Moss (Norra), Nantes (Prantsusmaa), Rochester (USA), Strassburg (Prantsusmaa), Zibo (Hiina), Uusikaupunki (Soome) ja Watford (Suurbritannia).

Välislingid

• http://www.adm.nov.ru/
• http://www.novgorod.ru/
• http://www.novgorod-museum.ru/
• Program of the XXIX Hanseatic Days of the New Times in Novgorod the Great, June 18-21, 2009