Pühajärv
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
|
||||||
|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||
| Koordinaadid | ||||||
| Valgala riigid |  Eesti |
|||||
| Järve suubuvad | Neitsijärve kraav, Sulaoja, Nüpli oja, Mülke oja | |||||
| Järvest voolab välja | Väike-Emajõgi | |||||
| Järve pindala | 286,3 ha | |||||
| Kõrgus merepinnast | 115 m | |||||
| Suurim pikkus | 3,5 km | |||||
| Suurim laius | 1,6 km | |||||
| Keskmine sügavus | 4,3 m | |||||
| Suurim sügavus | 8,5 m | |||||
| Ruumala | 12293700 m3 | |||||
Pühajärv (ka Otepää Pühajärv) on järv Valgamaal, Otepäält 3 km edela pool. Üks Eestimaa kaunimaid järvi, milles paikneb Väike-Emajõe lähe.
Sisukord |
Kirjeldus [muuda]
Pühajärv on põhjakirde-lõunaedela suunas piklik 286,3 ha suurune järv (3,5 km pikk ja 1,6 km lai), mis asub 115 m kõrgusel merepinnast Otepää kõrgustikul. Tema suurim sügavus on 8,5 m.
Järves on 5 saart, põhjaosas Sõsarsaared, keskosas Kloostrisaar ja lõunas Suur- ja Väike- Lepasaar. Kaldad on järsud ja enamasti liivased või kruusased.
Läbivool [muuda]
Pühajärv on tugeva läbivooluga, siia suubuvad Neitsijärve kraav, Sulaoja, Nüpli oja ja Mülke oja, samuti teisi kraave ja leidub rohkesti allikaid.
Järve lõunaosas asub Väike-Emajõe lähe, mille kaudu toimub väljavool.
Kalastik [muuda]
Pühajärve kalastik on väga liigirikas: tähtsaim on latikas, millele järgnevad linask, roosärg, haug, särg, ahven, koha, luts, koger, angerjas ja kiisk.
Järvel peetakse ka kalastusvõistlusi.
Muistendid [muuda]
Nii järve kui ka selle tekkimise kohta mitmeid legende ja rahvamuistendeid[1].
Kahe muistendi järgi on järv tekkinud suurte äikesevihmade tagajärjel. Ühel juhul Otepää elanikud palunud taevaisa anda neile vett ja taevaisa kuulnudki seda palvet ning avanud taevaluugid. Teisel juhul olla praeguse järve asukohas elanud väga õelad inimesed, ja seal valitsenud pidev riid ning tülid. Vanaisa olnud nende üle pahane ja otsustanud nad hävitada, kuid andnud meeleparanduseks kolm päeva aega. Ta lasknud hirmsal kõuepilvel Munamäe kanti tulla ja sellel seal hirmsasti kärkida. Pilvest hüüdnud ka hääl "" Hoidke endid!" Nii müristanud äiksepilv kolm päeva ja löönud välku, kuid inimesed polnud sellest välja teinud ja tülitsenud ning riielnud ikka edasi. Siis lõppenud Vanataadi kannatus ja ta lasknud kõuepilvedel maale vajuda. Veed katnud kõik ja tekkinud järv.
Kolmanda legendi järgi sadanud järv taevast maapeale kui inimesed pühas tammikus seda maapealt taevas nägid ning selle kohinat kuulsid ja üks nende seast öelnud: “Kohiseb teine taevas nagu meie püha tammik maa peal”.
Neljanda muistendi järgi tekkinud järv Linda silmaveest kui see leinas oma lahingus surma saanud poegi.
Vaata ka [muuda]
Viited [muuda]
Kirjandus [muuda]
- Marju Kõivupuu. 101 Eesti pühapaika. Tallinn: Varrak, lk 172–173.
