Albert (Riia piiskop)
 |
See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. |
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
Albert von Buxhövden; ka Albert von Appeldern[1], Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede või piiskop Albert (umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani. Ta oli Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada.
Sisukord |
[redigeeri] Päritolu ja suguvõsa
Albert sündis tõenäoliselt Alam-Saksimaal, Bremenist põhjas asuvas Bekeshövedes, kus asus perekonna pealoss ning oli pärit ühiskondlikult silmapaistvas perekonnast, 12. sajandi lõpus oli kümme Buxhoevedenide perekonna liiget Hamburgi ja Bremeni peapiiskopkonnas kõrgetel ametikohtadel. Alberti ema Aleydis oli Hamburgi ja Bremeni peapiiskopi Hartwig II poolõde, isa pole aga teada. Hartwig II oli koos paljude teiste kloostrivendadega teinud kaasa Friedrich I aegse ristisõja Pühale Maale.
Albertil oli viis venda: Theoderich, Engelbert, Hermann, Rothmar ja Johannes. Tema suguvõsa kasutas teise perekonnanimena ka Appelderenit[2], seda ilmselt Bekeshövede lähedal asuva Apeleri järgi.
[redigeeri] Alberti tegevus piiskopina
1199. aasta 5. oktoobril antud bullas kutsus Rooma paavst Innocentius III kristlasi üles pärast esimesi relvastatud konflikte liivlastega misjonitööd läbiviinud Liivimaa kiriku kaitsele, võrdsustades sellega retked Liivimaale palverännakutega Jeruusalemma. Esimesena oli alustanud Väinajõe-äärsetel aladel misjonitööga 1180. aastal piiskop Meinhard, kes ehitas ka 1184. aastal Ükskülasse Liivi alade esimese kiriku. Pärast Meinhardi surma järgnes talle piiskop Berthold, kes langes aga 1198. aastal lahingus liivlastega.
Bremeni-Hamburgi peapiiskopkond oli juba alates oma loomisest 787. aastal seotud kirdepoolsete aladega, ristiusu levitamine Jüütimaale ja Skandinaaviasse oli toimunud peapiiskopkonna juhtimisel. Senine Bremeni toomhärra Albert, pühitseti 1199. aastal Bremenis Liivimaa kolmandaks piiskopiks, omades järgnevaks paganate allutamiseks ja maaalade vallutamiseks Saksa-Rooma riigi keisri Philippi (kes määras ametisse ja kellele allusid Saksamaa kirikud) toetust antud ettevõtmisele.
[redigeeri] Liivimaal
1200. aastal jõudis Albert umbes 1500 ristisõdija ja 23 laeva eesotsas Liivimaale ning asus seal aktiivselt tegutsema. Ta rajas 1201 Riia linna ning alustas selle ülesehitamist ja asutas 1202. aastal Mõõgavendade ordu. Pärast esialgse linna rajamist andis piiskop ühe kolmandiku sellest Mõõgavendade ordule tänuks nende abi eest piiskopivõimu kaitsel ning liivlaste maa vallutamise eest.
Pärast Riia linnuse rajamist viis Albert Liivimaa piiskopi residentsi Ikšķilest üle paremini kaitstud Riia linna ning senine Ikšķile ehk Üksküla piiskopkond sai Riia piiskopkonna nimetuse, kuid säilitas alluvuse Bremeni peapiiskopkonnale.
Aastaks 1206 alistas ta Mõõgavendade ordu jõududega liivlased ning 1208. aastaks latgalid. Tema üritust toetasid nii paavst Innocentius III kui ka Saksa kuningas Philipp, kes tegi Albertist ka Saksa-Rooma riigivürst ja andis talle Liivimaa lääniks. 1209. aastast vabastas paavst Innocentius III piiskop Alberti Saksa-Rooma keisri vasallisõltuvusest allutades ta otse paavstivõimule ja nimetatas Albertit Riia piiskopiks. 1215. aastal osales ta Lateraani kirikukogul, kus paavst lubas talle igakülgset toetust Liivimaa edasisel ristimisel ja võttis maa otseselt enda kaitse alla.
Piiskop Albert asutas kloostrid Saaremaal ja Tartus ning asutas Sigulda, Võnnu, Aizkraukle linnad, samuti 1202. aastal Daugava suudmesse tsisterlaste kloostri, mille asukohta nimetati Püha Nikolause mäeks ehk Dünamündeks. Sõdades vene vürstiriikidega koos Mõõgavendade orduga hävitati Koknese ja Jersika linnad.
[redigeeri] Eestimaal
Piiskop Alberi valitsemise ja üldjuhtimise ajal vallutati ordumeistri Wolquini juhtimisel Mõõgavendade ordu poolt Eestimaa ja Saaremaa ning ehitas kivist Viljandi ordulinnuse ning alustas Tallinna kindluse rajamist.
1211 määrati esimene Eestimaa piiskop Theoderichja ka 1224. aastal Zemgale piiskopi Lambertuse, kes jätkasid ristiusu levitamist Riia peapiiskopkonna ja Rooma paavsti ning Mõõgavendade ordu abiga.
Aastal 1218 kutsus Albert Eesti alistamiseks appi taanlased, kes saabusid Tallinna alla järgmisel aastal.
Pikemalt artiklis Muistne vabadusvõitlus
Piiskopi alluvuses töötas Läti Henrik, kes kirjutas "Henriku Liivimaa kroonika", olulisima ajalooallika Liivimaa alistamise kohta. Albert saavutas ka Riia piiskopkonna iseseisvumise Bremeni peapiiskopkonnast ning hiljem sai Riia piiskopkonnast Riia peapiiskopkond.
Alberti vend, piiskop Hermann von Buxhövden, nimetati algul Lihula (Leal) piiskopiks ja hiljem esimeseks Tartu piiskopiks (Hermann I).
Piiskop Alberti teine vend Theoderich oli de Raupe (von der Roppi) dünastia esivanem, mis sai hiljem oluliseks aadlidünastiaks Liivimaal.
[redigeeri] Tegelaskujuna
Piiskop Albert esineb tegelaskujuna 2005. aasta Eesti filmis "Malev", kus teda kehastab Raivo E. Tamm.
[redigeeri] Viited
- ↑ Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker, lk. 25.
- ↑ Tooke, William (1799). View of the Russian Empire During the Reign of Catharine the Second, and to the Close of the Present Century.. London: T. N. Longman, O. Rees, and J. Debrett, lk. 548.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
- Volker von Buxhoeveden, Christina von Buxhoeveden-Reuter, PIISKOP ALBERT AJALOOLINE TEGELANE JA ISIKSUS, Tuna, 2001-4
| Eelnev: Berthold |
Liivimaa piiskop 1199–1229 |
Järgnev: Nikolaus von Nauen |
