Albert (Riia piiskop)

Allikas: Vikipeedia
Piiskop Albert
Sünninimi Albert von Buxhövden
Sünniaeg umbes 1165
Sünnikoht Bekeshövede, Alam-Saksimaa
Surmaaeg 17. jaanuar 1229
Surmakoht Riia
Rahvus sakslane
Piiskop Alberti kujutis Riia 800. juubeli mündil

Albert von Buxhövden; ka Albert von Appeldern[1], Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede või piiskop Albert (umbes 1165 Bexhövede17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani. Ta oli Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada.

Päritolu ja suguvõsa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Albert sündis tõenäoliselt Alam-Saksimaal, Bremenist põhjas asuvas Bekeshövedes, kus asus perekonna pealoss ning oli pärit ühiskondlikult silmapaistvas perekonnast, 12. sajandi lõpus oli kümme Buxhoevedenide perekonna liiget Hamburgi ja Bremeni peapiiskopkonnas kõrgetel ametikohtadel. Alberti ema Aleydis oli Hamburgi ja Bremeni peapiiskopi Hartwig II poolõde, isa pole aga teada. Hartwig II oli koos paljude teiste kloostrivendadega teinud kaasa Friedrich I Barbarossa aegse ristisõja Pühale Maale.

Albertil oli viis venda: Theoderich, Engelbert, Hermann, Rothmar ja Johannes. Tema suguvõsa kasutas teise perekonnanimena ka Appelderenit[2], seda ilmselt Bekeshövede lähedal asuva Apeleri järgi.

Alberti tegevus piiskopina[muuda | redigeeri lähteteksti]

1198. aastal pühitseti senine Bremeni toomhärra Albert Liivimaal paikneva Üksküla piiskopkonna kolmandaks piiskopiks. Esimesena oli Bremeni-Hamburgi peapiiskopkonna initsiatiivil Väina liivlaste aladel misjonitööga alustanud Meinhard, kes saabus Ükskülasse 1184. aastal ja piiskopiks sai 1186. aastal. Pärast Meinhardi surma järgnes talle piiskop Berthold, kes langes aga 1198. aastal lahingus liivlastega. Selleks ajaks oli paavst Coelestinus III, kelle poliitikat jätkas ka järgmine paavast Innocentius III, andnud oma heakskiidu ristisõdijate kasutamiseks Liivimaa ristiusuliste kaitsmiseks ja apostaatide karistamiseks, kuid praktikas hakati neid kasutama ka mittekristlaste usku sundimiseks. Albertil õnnestus ristisõjale saada ka Saksa-Rooma riigi keisri Philippi toetus.[3][4]

Liivimaal[muuda | redigeeri lähteteksti]

1200. aastal jõudis Albert umbes 1500 ristisõdija ja 23 laeva eesotsas Liivimaale ning asus seal aktiivselt tegutsema. Ta rajas 1201 Riia linna ning alustas selle ülesehitamist ja asutas 1202. aastal Mõõgavendade ordu. Pärast esialgse linna rajamist andis piiskop ühe kolmandiku sellest Mõõgavendade ordule tänuks nende abi eest piiskopivõimu kaitsel ning liivlaste maa vallutamise eest.

Pärast Riia linnuse rajamist viis Albert Liivimaa piiskopi residentsi Ikšķilest üle paremini kaitstud Riia linna ning senine Ikšķile ehk Üksküla piiskopkond sai Riia piiskopkonna nimetuse, kuid säilitas alluvuse Bremeni peapiiskopkonnale.

Aastaks 1206 alistas ta Mõõgavendade ordu jõududega liivlased ning 1208. aastaks latgalid. Tema üritust toetasid nii paavst Innocentius III kui ka Saksa kuningas Philipp, kes tegi Albertist ka Saksa-Rooma riigivürst ja andis talle Liivimaa lääniks. 1209. aastast vabastas paavst Innocentius III piiskop Alberti Saksa-Rooma keisri vasallisõltuvusest allutades ta otse paavstivõimule ja nimetatas Albertit Riia piiskopiks. 1215. aastal osales ta Lateraani kirikukogul, kus paavst lubas talle igakülgset toetust Liivimaa edasisel ristimisel ja võttis maa otseselt enda kaitse alla.

Piiskop Albert asutas kloostrid Saaremaal ja Tartus ning asutas Sigulda, Võnnu, Aizkraukle linnad, samuti 1202. aastal Daugava suudmesse tsisterlaste kloostri, mille asukohta nimetati Püha Nikolause mäeks ehk Dünamündeks (läti keeles Daugavgrīva). Sõdades vene vürstiriikidega koos Mõõgavendade orduga hävitati Koknese ja Jersika linnad.

Eestimaal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piiskop Alberi valitsemise ja üldjuhtimise ajal vallutati ordumeistri Wolquini juhtimisel Mõõgavendade ordu poolt Eestimaa ja Saaremaa ning ehitas kivist Viljandi ordulinnuse ning alustas Tallinna kindluse rajamist.

1211. aastal määrati esimene Eestimaa piiskop Theoderich ja ka 1224. aastal Zemgale piiskop Lambertus, kes jätkasid ristiusu levitamist Riia peapiiskopkonna ja Mõõgavendade ordu abiga.

Aastal 1218 kutsus piiskop Albert Eesti alistamiseks appi taanlased, kes saabusid Tallinna alla järgmisel aastal.

Next.svg Pikemalt artiklis Muistne vabadusvõitlus

Piiskop Alberti alluvuses töötas Läti Henrik, kes kirjutas "Henriku Liivimaa kroonika", olulisima ajalooallika Liivimaa alistamise kohta. Albert saavutas ka Riia piiskopkonna iseseisvumise Bremeni peapiiskopkonnast ning hiljem sai Riia piiskopkonnast Riia peapiiskopkond (1251).

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alberti vend, piiskop Hermann von Buxhövden, nimetati algul Lihula (Leal) piiskopiks ja hiljem esimeseks Tartu piiskopiks (Hermann I).

Piiskop Alberti teine vend Theoderich oli de Raupe (von der Roppi) dünastia esivanem, mis sai hiljem oluliseks aadlidünastiaks Liivimaal. Theodorich oli abielus Pihkva vürsti Vladimir Mstislavitši (ca 1178 – surnud pärast 1226) tütrega.

Tegelaskujuna[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piiskop Albert esineb tegelaskujuna 2005. aasta Eesti filmis "Malev", kus teda kehastab Raivo E. Tamm.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker, lk. 25. 
  2. Tooke, William (1799). View of the Russian Empire During the Reign of Catharine the Second, and to the Close of the Present Century.. London: T. N. Longman, O. Rees, and J. Debrett, lk. 548. 
  3. Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982, lk 25–33
  4. Fonnesberg-Schmidt, Iben. The popes and the Baltic crusades, 1147-1254. The Northern World 26. BRILL, 2007, lk 65–75

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Berthold
Liivimaa piiskop
11991229
Järgnev:
Nikolaus von Nauen