Merevägi

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib üldmõistest, Eesti väeliigi kohta vaata artiklit Eesti merevägi, teiste riikide väeliikide kohta vaata merevägede loend.

Merevägi on riigi sõjaväe osa (väeliik), mille ülesanne on tagada merealadel riigi suveräänsus, kohalolek, julgeolek ja seaduslik kord, rakendades vajadusel sõjalist jõudu.

Üldkirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Mereväe põhijõuks on erinevad sõjalaevad. Lisaks koosneb merevägi laevade tegevust kaldal toetavast, korraldavast või teenindavast isikkoosseisust. Sageli on mereväe koosseisus dessantüksused, eriüksused ja merelennuvägi.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Võitmatu Armaada lahing Inglismaa laevastikuga 1588. aasta augustis.

Merevägi on juba antiikajast saadik aidanud ellu viia riiklikku poliitikat – nii oli see näiteks Egiptuses, Pärsias, Kreekas, Roomas ja teistes arenenud merenduse ja laevaehitusega riikides. Samal ajal on valitsevad grupid kasutanud sõjalise võimsusega laevu mereäärsete alade anastamisel, näiteks külvasid Taani ja Norra viikingid 8.10. sajandil hirmu ja häda Lääne-Euroopa ja Vahemere piirkonnas.

Alates 15. sajandi alguses alanud suurte maadeavastuse ajastust kuni 19. sajandi lõpuni võitlesid juhtivate mereriikide Hispaania, Hollandi, Prantsusmaa ja Inglismaa mereväed uute mereteede valdamise pärast omavahel alatasa. 19. sajandi lõpus jäid kõrvale Hispaania ja Holland ning võitlusse sekkusid USA, Jaapani ja Saksamaa merevägi.

Kaks maailmasõda 20. sajandil muutsid oluliselt jõudude vahekorda maailmamerel, võimu eest jäid võitlema USA ja Nõukogude Liit. Võrreldes Nõukogude Liiduga on tema õigusjärglase Venemaa sõjaline võimekus merel küll väiksem, kuid ka 21. sajandil tuleb Venemaaga maailmamerel siiski arvestada.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]