Merevägi

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib üldmõistest, Eesti väeliigi kohta vaata artiklit Eesti merevägi.

Merevägi on riigi sõjaväe osa (väeliik), mille põhiülesanne on sõjalise operatsioonide läbiviimine riigi territoriaalvetes ja vajadusel ka kaugemal merealadel. Mereväe rahuaegne põhiülesanne on tavaliselt riigi territoriaalvetes suveräänsuse tagamine, kohaloleku demonstreerimine ja sageli ka seadusliku korra tagamise toetamine.

Üldist[muuda | muuda lähteteksti]

Merevägi on reeglina kõigil vähemalt osaliselt merega piirnevatel riikidel, kuid ka suuremate siseveekogude ääres paiknevad riigid võivad omada mereväe tüüpi sõjalisi struktuure. Mereväel on oma spetsiifiline vormiriietus, auastmed, struktuur, sümboolika ja traditsioonid.

Merevägesid kasutatakse sageli tänu paindlikule iseseisvale tegevusvõimele ka väljaspool koduriiki meredel või rannikutel poliitilise või sõjalise kohaoleku demonstreerimiseks ja olukorra jälgimiseks. Traditsiooniliselt on meresõjalist poliitilist mõjutustegevust tuntud ka, kui suurtükipaadidiplomaatiat.

Mereväe koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Mereväe koosseisus võivad olla peamiselt:

Laevastiku ülesehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Laevastik on mereväe põhiosa, mille põhijõuks ja iseloomulikuks alusvahendiks on sõjalaevad.

Mereväe laevastiku koosseisuliste üksuste tavapärased nimetused ja järjestus:

  • Flotill - kindla piirkonna põhisena tegutsev iseseisev üksus.
  • Laevadiviis - suurriikide laevastke suurte avameresõjalaevade koondis, praktiliselt enam ei kasutata.

Lisaks võidakse laevadest moodustada vastavalt taktikalisele vajadusele spetsiifilisi ülesandepõhiseid üksusi:

  • Laevade grupp (inglise keeles: task group, strike group) ehk eskaader
    • Laevade tegevusüksus (inglise keeles: task unit)

Merevägesid[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Võitmatu Armaada lahing Inglismaa laevastikuga 1588. aasta augustis.

Merevägi on juba antiikajast alates aidanud ellu viia riiklikku poliitikat – nii oli see näiteks Egiptuses, Pärsias, Kreekas, Roomas ja teistes arenenud merenduse ja laevaehitusega riikides. Samal ajal on valitsevad grupid kasutanud sõjalise võimsusega laevu mereäärsete alade anastamisel, näiteks külvasid Taani ja Norra viikingid 8.10. sajandil hirmu ja häda Lääne-Euroopa ja Vahemere piirkonnas.

Alates 15. sajandi alguses alanud suurte maadeavastuse ajastust kuni 19. sajandi lõpuni võitlesid juhtivate mereriikide Hispaania, Hollandi, Prantsusmaa ja Inglismaa mereväed uute mereteede valdamise pärast omavahel alatasa. 19. sajandi lõpus jäid kõrvale Hispaania ja Holland ning võitlusse sekkusid USA, Jaapani ja Saksamaa merevägi.

Kaks maailmasõda 20. sajandil muutsid oluliselt jõudude vahekorda maailmamerel, võimu eest jäid võitlema USA ja Nõukogude Liit. Võrreldes Nõukogude Liiduga on tema õigusjärglase Venemaa sõjaline võimekus merel väiksem, kuid ka 21. sajandil tuleb Venemaaga maailmamerel siiski arvestada.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]