Mine sisu juurde

Kahetiivalised

Allikas: Vikipeedia
Kahetiivalised
Sääsk
Sääsk
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Klass Putukad Insecta
Selts Kahetiivalised Diptera

Kahetiivalised (Diptera) on väga suur, kõigil mandritel levinud putukarühm. Praegu on teada üle 125 000 liigi, kuid pole kahtlust, et suur hulk liike on seni kirjeldamata. Eestist on leitud üle 2200 liigi kahetiivalisi, kuid tegelikult peaks neid siin elama arvatavasti vähemalt 4500 liiki.

Teadusharu, mis tegeleb kahetiivaliste uurimisega, nimetatakse dipteroloogiaks.

Süstemaatika

[muuda | muuda lähteteksti]

Varem jagati kahetiivalised kolmeks alamseltsiks: sääselised (Nematocera), sirgõmbelised (Orhorrhapha) ja kaarõmbelised (Cyclorrapha).

Tänapäeval jagatakse selts kaheks alamseltsiks:

Sääselisi on Eestist teada üle 800, kärbselisi üle 1300 liigi.

Morfoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Kehakujult on kahetiivalised mitmekesised. Välimuse järgi saab kahetiivalisi jagada sääskedeks ja kärbesteks, kuid on teada sääski, kes esmapilgul meenutavad pigem kärbest, ja vastupidi. Parasiitsete loomade seas leidub ka selliseid, keda esimese pilgu põhjal ei julgekski kahetiivalisteks pidada.

Suuruse poolest on kahetiivalised väga varieeruvad. Väikseimate vormide kehapikkus on alla 1 mm, suurimate pikkus aga ületab 5 cm.

Kahetiivaliste pea on alati väga liikuv, peene kaelaga rindmiku külge kinnitunud, osal liikidel suur, teistel väga väike. Liitsilmad on suhteliselt suured. Täppsilmad (kaks või kolm) võivad, kuid ei pruugi esineda.

Tundlaid on kahesuguseid: harjasega 3 lülist koosnevad tundlad esinevad kärbselistel ja pikemad, vähemalt 7-lülilised mitmesuguse kujuga (niitjad, sulgjad jne) tundlad esinevad sääselistel. Tundlate ehituse uurimine ongi kõige kindlam meetod sääskede ja kärbeste eristamiseks. Suised on üsna mitmesugused, kohastunud pistmiseks ja vereimemiseks või lihtsalt vedela toidu vastuvõtuks.

Rindmik on kahetiivalistel suur, rindmikulülid on tugevasti kokku kasvanud. Jalad on enamasti peenikesed, mõnikord väga pikad, ületades isegi looma keha pikkuse. Parasiitsetel vormidel võivad jalad olla jämedad, varustatud võimsate küünistega, mis on kohastunud peremehe külge klammerdumiseks.

Tiibadest on kahetiivalistel normaalselt arenenud ainult eesmine tiivapaar, tagatiivad on muutunud sumistiteks, mis talitlevad lennu ajal stabilisaatoritena. Tiivad on enamasti paljad, kilejad, võivad olla nii mustriga kui värvitud. Tiivutuid vorme leidub mitmes sugukonnas.

Tagakeha koosneb sääselistel 7 või 8 lülist ja alamatel kärbselistel ning kõrgematel kärbselistel 4 lülist. Põhiliselt on olemas kaks ehitusplaani: pikk ja sale tagakeha (sääsed) ning jässakas tagakeha (kärbsed). Tagakeha võib olla paljas või kaetud mitmesuguste karvade või harjastega, kuid kunagi ei ole sabaniiti ega urujätkeid.