Mart Sander

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Mart Sander etenduses "Ruddigore" (Buxton Opera House, 2007).
Mart Sander kuninganna Elizabeth II vastuvõtul (2006).
Mart Sander ja Bel-Etage Swingorkester (The Swing Swindlers).
Mart Sander (vasakul) ja Katrin Siska esinemas Tallinna Vanalinnapäevadel 6. juunil 2010

Mart Sander (Martin Laurent Sander; sündinud 10. augustil 1967 Tallinnas[1]) on eesti muusik, filmitegija, lavastaja ja kirjanik.

Sander hakkas muusikaga tegelema seitsmeaastaselt, õppides Tallinna Muusikakeskkoolis viiulit ja klaverit[viide?]. Hiljem õppis ta Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimist, Eesti Humanitaarinstituudis semiootikat ja ajalugu ning Tallinna Pedagoogikaülikoolis inglise ja saksa keelt[2], viimast kaht eriala lõpetamata. 2005. aastal sooritas ta eksternina Cambridge'i ülikooli kõrgeimad välismaalastele mõeldud inglise keele eksamid (Proficiency In English). BA kraad on tal Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudist kunstide didaktika õppesuunalt. Magistrikraad Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudist telerežii ja tootmise erialal. Käesoleval ajal jätkab ta doktorantuuris sealsamas (audiovisuaalkunstid ja meediauuringud), olles paralleelselt ka külalislektor (20. ja 21. sajandi kunsti ja muusika ajalugu).

Muusikukarjääri alustas ta Estonias koorilauljana 1985–1991, hiljem jätkanud samas lavastaja ja külalissolistina.[2]

Ta oli pikka aega laulja 1930.–1940. aastate estraadimuusikale keskendunud populaarses ansamblis Modern Fox ning pärast seda oma ansamblis The Swing Swindlers ehk Bel-Etage Swingorkester. Tal on ilmunud ligi kakskümmend heliplaati, millest enamuse juures on ta ise ka produtsent.[2]

Sanderi hobideks on raamatute kirjutamine ja maalimine. Ta on Tallinna Peeter-Pauli katedraali koguduse liige ja Püha Stanislause ordu rüütel. Sander valdab seitset võõrkeelt ning on tegutsenud ka tõlkijana.

Diskograafia[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kohv ja suudlused (singel) (Eesti Raadio, 1986, CD)
  • Modern Fox (Melodija, 1987, CD LP)
  • Modern Fox (Bang Trax / Megarecords, 1989, CD – esimene Eesti muusikakollektiivi välja antud CD, kus kõlab esimene eestikeelne digitaalselt salvestatud pala: Mart Sanderi laul "Kui mind hülgad, mulle naerata".)
  • Ööbiku Suudlus (THEKA, 1993, CD MC)
  • Horror Radio Parimad Palad (THEKA, 1993, MC)
  • Mercator (Raamat, 1994, CD)
  • Modern Fox 10 (Urmas Kõiv, 1994, MC)
  • Modern Fox: Juubelialbum (Mart Sander / Jüri Leiten, 1999, CD)
  • Bel-Etage: 1900 (Mart Sander, 2003, CD)
  • Swing Mind Ikka Lohutab (Global Music, 2003, CD)
  • The Monckton Album (Divine Art, 2004, CD)
  • Nüüd lendame! (Theatre Bel-Etage, 2005, CD)
  • Five-Fifteen. A Tribute to the BBC Dance Orchestra (Divine Art, 2005, CD)
  • Landessender Reval. German Swing Music 1940–1945 (Divine Art, 2006, CD)
  • The Finck Album (Divine Art, 2006, CD)
  • Deutsche Swingmusik 1939–1945 (Mart Sander & Theatre Bel-Etage, 2006, CD)
  • Tähtede Taga (koos Riho Sibul, Liisi Koikson ja Rebecca Kontus, Crescendo, 2007, CD)
  • The Swing Swindlers – In Concert and on Film (DVD; Bel-Etage Film, 2007, CD)
  • Swing & Sweet (Theatre Bel-Etage, 2012, CD)
  • The Finck Album (comp - Herman Finck; Theatre Bel-Etage, 2012, CD)[3]
  • Raskete aegade laulud – Valgre ja sõbrad (2013) Bel-Etage Svingorkesteriga [4]
  • Swing And Sweet – Art Deco Music From the 1930s (Theatre Bel-Etage, 2014, CD)
  • Savoy Ball (Theatre Bel-Etage, Rahvusooper Estonia, 2015, CD)
  • Bella Italia (Theatre Bel-Etage, 2015, duubel-CD)

Mart Sander juhib Bel-Etage Svingorkestrit (rahvusvaheliselt tuntud kui Swing Swindlers) ja on selle solist. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva raames toimus orkestri turnee Ameerika Ühendriikides, mille käigus esineti muuhulgas mainekas Kennedy Keskuses Washingtonis. Washingtoni linnapea Muriel Bowser kuulutas 24. veebruari 2018 ametlikuks Eesti päevaks ning mainis oma proklamatsioonis muuhulgas ka Mart Sanderi kontserti kui kaalukat kultuurisündmust[5]. Orkestri albumid on ilmunud eelkõige USA plaadifirma Divine Art kaubamärgi alt ning saanud mitmeid mainekaid auhindu (näiteks juhtiva klassikalise muusika ajakirja "The Gramophone" kriitikute aastapreemia)[6].

Heliloojana on Sander loonud muusikat filmidele ja telelavastustele, samuti muusikat oma tantsuorkestrile, kammermuusikat, soololaule ja vaimulikku muusikat.

Teater[muuda | muuda lähteteksti]

Mart Sander etenduses "Beau Monde".

Teatris on Mart Sander esinenud peamiselt operettides ja muusikalides, kuid ka sõnalavastustes. Ta on kirjutanud muusikalise fantaasia "The Vaudevillains" (2005), mille on ette kandnud BBC4 klassikaraadio. [2]

2000. aastal asutas Sander teatri Bel-Étage ning 2003. aastal Bel-Étage'i tantsuorkestri The Swing Swindlers. Ta on olnud teatris lavastaja ja näitleja[2] ning kuulub mittetulundusühingu Teater Bel-Etage juhatusse.[7]

Aastast 2010 on ta tegutsenud Rahvusooperis Estonia lavastaja ja kunstnikuna, tuues lavale lavastused "Silva" (2010) ja "Savoy Ball" (2014). Mõlemad lavastused on olnud aasta kõige külastatumad (vastavalt 2011 ja 2014). Aastal 2012 sai ta oma muusikalise ja lavategevuse eest Georg Otsa medali.

Sanderi kirjutatud ja lavastatud monodraama "Juhuslik nimetaja" jõudis 2015. aasta septembris Broadway (New York) lavale [8], saades maailma suurimalt monoetenduste festivalilt UnitedSolo parima helilahenduse preemia. Järgnes lavastuse turnee USAs ja Kanadas. Aastal 2016 osales lavastus mainekal teatrifestivalil Edinburgh Fringe. Aastal 2018 jõudis lavale põnevusdraama "Äratõmbetuli", mis esietendus aprillis USAs ja juunis Eestis (Eesti Draamateater). 2019. aasta suvel jõuab lavale Merle Palmistele kirjutatud monoetendus "Proua Kuke päevik".

Film ja televisioon[muuda | muuda lähteteksti]

Sander on mänginud filmides "Iskelmäprinssi" (1991), "Senkiföldje" (1993), "Candles in the Dark" (1993) ja "Kallis härra Q" (1998), samuti teleseriaalis "Kättemaksukontor" (2011, osad "Blondid 1" ja "Blondid 2").[1] Ta oli üks peaosalistest Mihkel Raua näidendi "Viimne voor" järgi valminud telefilmis (2014).

Ta on lavastanud kuus filmi, nende seas "Varas" (1992)[9] ja "Berlin 1945: Musik Unter Bomben" (2007), mida näidati ka 2008. aastal Cannes'i filmifestivali lühifilmide programmis[10].

Mart Sander oli teleseriaali "Tantsud tähtedega" saatejuht 2006 koos Kristiina Heinmets-Aigroga[11] ja 2007 koos Merle Liivakuga[12]; hiljem olid tema partnerid Gerli Padar ja Liina Randpere. Koos viimasega on ta aastaid juhtinud ka "Viiking Loto Aastaloosi". Ta on olnud saatejuht ka Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti voorudes (1999)[1] ning sarisaateis "Tähed muusikas", "Muusa poolt valitud", "Ooperilabor" jne.

Samuti on Sander olnud kohtunik TV3 saatesarjas "Eesti otsib superstaari".[13]

Kevadel 2013 alanud TV3 saatesari "Su nägu kõlab tuttavalt", kus Sander oli saatejuht, sai kiirelt Eesti telemaastiku kõige vaadatumaks telesõuks.

Märtsis 2016 jõudis ekraanidele televiktoriin "Mälupokker", kus Sander oli saatejuht ja üks mälumänguküsimuste koostajaid.

Kevadel 2016 toimusid näidendi "Juhuslik nimetaja" järgi täispika mängufilmi võtted; filmi produtsent ja režissöör on Mart Sander. Film esilinastus 2017. aasta kevadel Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festivalil (HÕFF) ning sai nii kodu- kui ka välismaal (Cineuropa)[14] väga tunnustava kriitika osaliseks. Aastal 2018 esilinastus HÕFFil tema lühimängufilm "Tegelikult", mis on jõudnud mitmete rahvusvaheliste festivalide võistlusprogrammi ja saanud võidutiitleid neljalt festivalilt.

Aastal 2017 toimusid Mart Sanderi käe all ajaloolise teleseriaali "Litsid" võtted. Produtsent oli Tuuli Roosma. Sari jõudis TV3 kaudu vaatajani Eesti Vabariigi 100. juubeli raames veebruaris 2018 ning sai nii kriitikuilt kui ka vaatajailt väga tunnustava vastuvõtu osaliseks. IMDB järgi on see kõige kõrgema reitinguga Eestis valminud seriaal (hinne 8,8). Kroonika Meelelahutusauhindade finaalis kandideeris "Litsid" (ainsa uustulnukana) kahes kategoorias: "Aasta teleseriaal" ja "Aasta teleseriaali näitlejanna" (Merle Palmiste, võitis). Mitmel pool on arutletud "Litside" jätkumist teleseriaali ja täispika mängufilmina[15].

Kunst[muuda | muuda lähteteksti]

Sander on tegev nii maalikunstniku, teatrikunstniku kui raamatuillustraatorina. Kunstnikuna on ta iseõppija; on täiendanud end meistriklassides Londonis.

Mart Sanderi näitus projekti "Meistriteoste lummus" raames Eesti Kunstimuuseumis (2006)

Skandalistist kunstnik Sandra Jõgeva on kritiseerinud Sanderi amatöörkunsti presenteerimist Eesti ajakirjanduses võrdväärsena professionaalse kunstiga: "Mart Sanderi kui mitte kunstiharidust saanud inimese maale vaadates on kohe aru saada, et tegemist on asjaarmastaja ning diletandiga. /---/ Seda üllatavam on, et Mart Sanderit, tuntud tele- ja meelelahutustegelast intervjueerisid hiljuti ka kui kunstnikku nii Eesti Päevalehe kultuuritoimetaja Kaarel Kressa kui ajakirja Naised tarvis selle toimetaja, ka filmikriitikuna tuntud Dagmar Reinolt. /---/ Asi muutub kahtlaseks alles siis, kui isegi kultuuriajakirjanikud amatöörluse ja professionaalsuse mõiste lootusetult segamini ajavad ning oma olemuselt art brut'i esindaja ei tea ise ka enam, kelleks ennast pidada."[16] Vastuseks kritiseeris Sander Jõgeva teoseid (need on sageli väljakutsuvad fotod Jõgevast endast) ning avaldas nördimust sallimatuse pärast: "Ma ei tea, kas autor esindab kogu akadeemilist kunstikonda, või kas viimasedki tema vere- ja kakamänge ametlikul tasandil hindavad. Ent nüüd on ka Sandra Jõgeva kuulus"[17]. Hiljem on Sander juhtinud tähelepanu, et tema kõrghardiduse diplomil seisab 'kunstide didaktik' (kunstipedagoog).

Sellest hoolimata on Sander alates aastast 2009 pidevalt esinenud isikunäitustega nii oma galeriis kui Eesti Kontserti Tallinna ja Tartu saalides ning osalenud mitmel koondnäitusel (ka Eesti Kunstnike Liidu portreenäitusel). Tema teoseid on omandanud nii Eesti kui välismaa kollektsionäärid. Aastal 2011 toetas Kultuuriministeerium Mart Sanderi Tallinna vanalinna vaadetega kalendri "Euroopa Kultuuripealinn Tallinn" väljaandmist. Aastal 2013 pääses üks tema teos maailma ühe nimekama portreekunstivõistluse, Inglise Kuningliku Portreemaalijate Ühingu (Royal Academy Of Portrait Painters) aastanäituse finaali, samuti maailma suurima realistlikku kunsti propageeriva keskuse Art Renewal Center (USA) iga-aastase ülemaailmse maalivõistluse finaali (ainsa teise eestlasena on seal figureerinud Aapo Pukk). Tema teosed on esindatud Saatchi Gallery's (London), isikunäitused on toimunud lisaks ka Venemaal (Moskvas ja Peterburis). Oma teoseid on Sander sageli annetanud heategevuslikele oksjonitele.

Sander ise on kritiseerinud tänavakunsti, väites 2010. aastal, et "lööks sodijad maha" ja oleks nõus maksma "mätserdaja" tabajale omast taskust 10 000 krooni preemiat[18]. Sellegipoolest oli ta 2012. aastal valmis juhtima Tartu ettevõtlusnädala raames korraldatavat noore kunsti oksjoni, kus tulnuks müüki ka tänavakunst; seoses maalivõltsingute skandaaliga asendati Sander oksjonijuhina siiski Berk Vaheriga.[19]

Sander tegeleb ka kunstikaubandusega, talle kuulub kirjastamise, kunstiteoste müügi ja galeriipidamisega tegelev ettevõte Literarity OÜ[7]. 2011–2012 juhtis ta saatesarja "Antiigireporter" (2011 Kanal 2-s, 2012 TV3-s), kus korraldas oksjoneid inimeste kodudest leitud maalidele ja vanavarale.[20] Oksjonite tulust toetati heategevust.

2012. aasta septembris sattus Sander ajakirjanduse huviorbiiti seoses tema kunstigaleriis toime pandud võltsingutega: veebioksjonitelt ostetud vähetuntud Lääne kunstnike teostele oli lisatud tuntud Eesti kunstnike allkirju, mis võimaldas neid Eesti oksjonitel märksa kallimalt müüa. Vahel lisati ka muid asjakohaseid detaile, näiteks maaliti ühel Ria Picco-Rückerti allkirjaga teosel vedurile viisnurk ning asendati allkiri Andrus Johani omaga. Intervjuus Eesti Päevalehele väitis Sander, et võltsingutes on süüdi mõni tema assistentidest, ehkki majandusaruande kohaselt firmas ühtki palgalist assistenti polnud[20]. Ka keeldus ta nimetamast konkreetseid nimesid[21]. Õhtulehele avaldas ta arvamust, et skandaali taga on mõni tema konkurentidest ning et ajakirjanduse tähelepanu juhiti maalidele sihilikult[22]. Päevalehe päringu peale eemaldas Sander samal õhtul toimunud "Antiigireporteri" oksjonilt kahtluse alla sattunud maalid[20] (72 teosest 7)[22]. Mõni päev pärast skandaali teatas Politseiamet, et kahtlusalune on üks Sanderi galerii vabatahtlik kaastöötaja, kes ka on politseile oma süüd tunnistanud.

Tema kunstigalerii paikneb Tallinnas aadressil Tõnismägi 3; lisaks tema enda isikunäitustele esitleb see ka teiste Eesti kunstnike ülevaatenäitusi (näiteks on koostöös Johannes Võerahansu lese Erna Saarega toimunud kaks Võerahansu teoste näitust).

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

Mart Sander on avaldanud raamatuid eesti ja inglise keeles. 1994. aastal ilmus tema eestikeelne raamat "Mercator: 2 novelli" (Tallinn: Underwelt)[23] ning 2008. aastal ingliskeelne romaan "Lux Gravis" (Tallinn: LiteRarity), 2005. aastal aga ingliskeelne novellikogu "Z, The Terminal Letter". (Tallinn: Martin&Martin)[24] 2013. aasta lõpul ilmus temalt ingliskeelne näidend "The Swan Prince" (Tallinn: Pilgrim) mis räägib helilooja Pjotr Tšaikovski surma salapärastest asjaoludest; sama aasta jõulude ajal tõusis tema raamat "Lugusid suurtest heliloojatest" (Tallinn: Pilgrim) müügiedetabeli tippu. 2015. aastal valmis tema mahukas ingliskeelne ajalooline romaan "The Goddess Of The Devil" (Florida: Global Lion) [25], mis räägib natsipartei sünnist Saksamaa okultistlike organisatsioonide kaudu. Augustis 2015 ilmus Sanderi ajaloolise romaani "Litsid" I osa (Ajakirjade Kirjastus), mis tõusis kohe raamatumüügi edetabelite tippu. Tänaseks on sellest ilmunud kuus trükki ning romaan nimetati Euroopa Kirjandusauhinnale 2016. Detsembris 2015 ilmus müügile Sanderi esimene lasteraamat – "Jõulurahu", mis räägib I maailmasõja sündmustest läbi loomade silmade. Selle raamatu on autor ise ka illustreerinud. Aastal 2016 ilmus romaani "Litsid" II osa, mis sai samuti väga hea vastuvõtu osaliseks. Aasta 2017 raamatukogude laenutusedetabeleis oli mitmel pool Eestis Sanderi käes kaks esikohta ("Litsid I" ja "Litsid II"). Aastal 2017 jõudis lettidele ümbertöötatud ja eestikeelne ulmesugemetega ajalooline romaan "Lux Gravis, ehk Raske valgus" (Kirjastus Paradiis), mida tunnustasid kõrgelt kirjanduskriitikud Mihkel Kunnus (Postimees), Kait Allikivi (Õhtuleht), Ove Hillep (Ulmeajakiri) ja teised. Raamat valiti Postimehe ülevaate "Raamatuaasta 2017" esikümnesse. Koostöös kunstiteadlase Epp Preemiga on ta välja andnud Eesti esimese akadeemilise haridusega naiskunstniku Julie Hagen-Schwarzi eluloolise kunstialbumi.

Romaanitsükli "Litsid" III osa väljaandmine on planeeritud sügisesse 2019.

Lisaks on Mart Sanderi sulest ilmunud teatri- ja filmikriitikat ning populaarteaduslikke artikleid; samuti on ta kirjutanud ohtralt laulutekste ning tõlkinud nii ilukirjandust kui näidendeid ja libretosid.

2014. aastal kaebas ta advokaat Helen Hääle abiga kohtusse Raivo Kaera, kelle kirjutatud elulooraamat "Varjatud elu" oli kohtuvaidluse põhjuseks.[26] Uurimine ja kohus tunnistasid Kaera raamatus toodud Sanderit puudutavad väited ebatõesteks ning keelasid raamatu levitamise mistahel kujul.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Mart Sander IMDB-s
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Mart Sander rahvusooper Estonia kodulehel
  3. Eesti Ansamblite Andmebaas
  4. Mart Sanderi uus album räägib raskete aegade loomingust, Menu, 4. juuni 2013
  5. [https://news.err.ee/685808/washington-dc-mayor-declares-feb-24-estonia-day
  6. [https://divineartrecords.com/recording/the-monckton-album/
  7. 7,0 7,1 "Mart Sander on üks enimteenivaid meelelahutajaid" Postimees, 25.09.2012
  8. [http://unitedsolo.org/us/randomdenominator-2015
  9. "Vihma käest telestuudiosse jõululauluvõistlusele" Koduvald
  10. Lõik filmist "Berlin 1945"
  11. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 426
  12. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 429
  13. "Mart Sanderist saab superstaarisaate ettevaatlik kohtunik" tv3.ee
  14. [https://cineuropa.org/en/newsdetail/328487/
  15. [http://www.pealinn.ee/tagid/koik/mart-sander-koigile-meeldida-tahtev-inimene-on-lits-n234898
  16. Sandra Jõgeva "Mart Sanderi vastu" Delfi, 29. september 2010
  17. Stella K. Wadowsky "Mart Sander: Sandra Jõgeva rünnak oli mulle komplimendiks!" Delfi, 30. september 2010
  18. Katrin Pauts "Mart Sander: lööksin linnaruumi rüvetaja lihtsalt maha!" Õhtuleht, 5. august 2010
  19. Tuuli Jõesaar "Mart Sander võeti oksjonijuhi kohalt maha" EPL, 2. oktoober 2012
  20. 20,0 20,1 20,2 "Mart Sanderi galerii võltsis oksjoni jaoks maale" EPL, 25. september 2012
  21. Dannar Leitmaa "Mart Sanderi vastamata jäetud küsimused" EPL, 27. september 2012
  22. 22,0 22,1 Maarius Suviste "Mart Sander skandaalist: eks maalide "tohterdamine" on sama vana kui kunstiäri" Õhtuleht, 27. september 2012
  23. "Mercator: 2 novelli", ISBN 9985-60-027-4
  24. Sander, Mart Z, the Terminal Letter: Short Stories, (2005) Martin & Martin ISBN 9949-10-865-9
  25. [http://globallionmanagement.com/the-goddess-of-the-devil-mart-sander/
  26. Juhan Haravee, Kõmulise elulooga hakkama saanud Raivo Kaer ähvardab Mart Sanderit Pariisist internetiga, Õhtuleht, 20. juuni 2014

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]