Gustav Ränk

Allikas: Vikipeedia
Gustav Ränk, 1938
Gustav Ränk (pastell)

Gustav Ränk (18. veebruar (ukj) 19025. aprill 1998 Stockholm) oli eesti etnoloog ja Tartu Ülikooli esimene etnograafiaprofessor.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Gustav Ränk sündis Saaremaal Karja kihelkonna Nõmme küla Orga talus. Alustanud 17-aastaselt kodukihelkonnas külakoolmeistrina, jätkas ta heitlike aegade ja olude kiuste edasiõppimist. Aastal 1921 omandas ta Kuressaares toimunud kursustel algkooliõpetaja kutse. Sõjaväeteenistusele järgnenud üleajateenimise ühendas Gustav Ränk õpingutega Tallinna Õhtukeskkooli Kolledžis, mille lõpetamine 1925. aastal andis talle õiguse astuda Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda.

Paralleelselt õpingutega asus ta 1926. aastal tööle Eesti Rahva Muuseumis. Tartu Ülikooli lõpetas Gustav Ränk aastal 1930 juba tuntud teadlasena. Aastal 1931 kaitses ta magistrikraadi ning temast sai muuseumi rahvateaduse osakonna juhataja. Aastal 1935 ilmus tema töö "Vana-Eesti rahvakultuur", mis oli esimene ülevaade eestlaste ainelisest kultuurist. Aastal 1938 kaitses Gustav Ränk ka doktorikraadi teemal "Saaremaa taluehitused". Seejärel valiti ta Tartu Ülikooli esimeseks etnograafiaprofessoriks. Järgnenud sõja-aastate muutlikes oludes tuli tal täita ka Eesti Rahva Muuseumi direktori ülesandeid. Aastal 1944 oli ta Tartu Ülikooli, Eesti Rahva Muuseumi ja teiste Tartu teadusasutuste kogude evakueerimise üldjuht. Tema juhatusel päästeti eesti teadusele hulk hindamatu väärtusega materjale.

Gustav Ränk jõudis 1944. aasta hilissügisel põgeneda Rootsi. Tal õnnestus jätkata ka võõrsil kohe tööd oma erialal algul Stockholmi Rahvateaduslikus Instituudis ning alates 1955. aastast kuni pensioneerumiseni Stockholmi Ülikooli etnoloogiadotsendina. Jätkus ka teadustöö. Juba Eestis alustatud ehitiste uurimise viis Gustav Ränk lõpule monograafiaga Põhja-Euraasia rahvaste eluruumi traditsioonilisest sisejaotusest ja selle põhjustest. Õnnelike arhiivileidude najal valmisid ülevaated Baltikumi 17. sajandi mõisa- ja kõrtsiarhitektuurist.

Pärast pensionile jäämist 1969. aastal jätkas Gustav Ränk aktiivset tööd. Baltimaade talupoegliku piimamajanduse idaeuroopalike iseärasuste uurimise tulemusena valmis 1971. aastal monograafia "Piimast juustuni", millest 1987. aastal avaldati uustrükk. Lisaks monograafiatele ilmus Gustav Ränga sulest ligi 200 lühemat artiklit ja uurimust. Lisaks teadustöödele jõudsid trükki ka tema kaks kultuurilooliselt olulist mälestusteraamatut "Sest ümmargusest maailmast” (1979) ja "Laiemasse maailma" (1988). Tunnustusena teadusliku tegevuse eest valiti Gustav Ränk Euroopa etnoloogide ühisorgani, ajakirja Ethnologia Europaea rahvusvahelise toimetuskolleegiumi liikmeks.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Saaremaa taluehitised" Etnograafiline uurimus, Õpetatud Eesti Selts, Tartu 1939 380 lk

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Auvilistlased Eesti Üliõpilaste Selts

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]