Vikerlased

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib ooperist; rahvamuusikaansambli kohta vaata artiklit Vikerlased (ansambel); väliseesti ajakirja kohta vaata artiklit Vikerlane (ajakiri); muinaseesti sõdalase nimetuse kohta vaata vikisõnaraamatu artiklit Vikerlane

"Vikerlased" on Eesti helilooja Evald Aava heroilis-romantiline ooper kolmes vaatuses ja kuues pildis Voldemar Loo libretole viikingite ja vikerlaste ajaloolise 1187. aasta Sigtuna röövretke legendi järgi. Eesti rahvusliku ooperi sünniteos. Hinnatud kõigi aegade parimaks eesti rahvuslik-patriootiliseks ooperiks. Muusika on meloodiline ja helikeel rahvaliku koloriidiga.

Helilooja alustas ooperi komponeerimist juba õppides Tallinna konservatooriumis. Esmaettekanne toimus 8. septembril 1928 Tallinnas, teatris Estonia ja oli äärmiselt edukas. Esmalavastuses esitasid peaosi Ida Aav-Loo (Juta), Marta Runge (Vaike), Karl Ots (Ülo), Aleksander Arder või Karl Viitol (Olav). Esimesel hooajal mängiti ooperit 22 korda. Püsis mängukavas ka järgmise hooaja. Olnud korduvalt taasesitatud Estonias 1935, 1942 ja 1969 ning Vanemuises 1935, 1955, 1958 ja 1987. Män­gitud ka vaba­õhuetendustel Tartus (1959) ja Tallinnas (1961). Läbilõiget "Vikerlastest" esitati ka 1993. aastal Estonias. Dirigendipuldis oli Neeme Järvi.

Peamised osad: Juta (sopran), Vaike (sopran), Ülo (tenor), Olav (bariton), Hiietark (bass), Vaho (bass).

Muusikalugusid: koorid „Läki lausa lahingusse” ja „Sõua, jõua”; Ülo aaria „Ju päike läinud looja”; Juta ja Ülo duetid „Õnn, meie juurde jää!” ja „Nüüd siis ma jälle kodus olen”; Olavi aaria „Oo, piiga kaunim”, tantsunumber „Eesti tants”; Vaike aaria „Nii siis see kõik unenägu” .

"Vikerlaste" aariaid on esitatud pidevalt ka kontserdilaval. Aav tegi 1933. aastal ooperi muusikast sümfoonilise süidi ning 1935. aastal seadis viiulile, tšellole ja klaverile Juta ning Ülo dueti.

Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Tegevus toimub 12. sajandil Eestis Saaremaal ja Rootsis Sig­tunas. Rahvas on kogunenud Saaremaa randa ja austab Ülot, kes on tulnud jõu- ja osavus­män­gude võitjaks. Saaremaa vanema Vaho tütar Juta ja lapse­põlve­kaaslane Vaike kroonivad teda lillepärjaga. Mõlemad tüdrukud armastavad Ülot. Ülo armastab aga Jutat.

Vaho toob koos mandrilt Rävalast ja Ridalast tulnud saadikutega teate Sigtuna vürsti Olavi röövretkedest ja paluvad abi. Vaike toob teate, et rootslased Olavi juhtimisel on tunginud külla ja viinud endaga kaasa naisi. Nende hulgas on olnud ka Juta. Rahvas koguneb pühasse hiide, et paluda jumalatelt sõjaõnne eelseisvaks kättemaksuretkeks Sigtunasse. Kõik märgid ennustavad sõjakäiguks õnne. Retke juhtimine usaldatakse Ülole. Vaho lubab oma tütre retke õnnestumise korral Ülole naiseks. Vaike on sellest lubadusest masendatud. Mehed ruttavad vaenlast jälitama.

Juta on Sigtunas vangis ja igatseb kodu ja Ülo järele. Vürst Olav on temasse armunud, kuid Juta tõrjub mehe lähenemiskatseid ja soovi saada tema naiseks. Eestlased tungivad linna ja hävitavad selle. Ülo ja sõdalased tungivad lossi. Juta palvel jäetakse Olav ellu ja võetakse vangina kaasa. Olav järeldab sellest, et Juta pole ikkagi tema suhtes ükskõikne.

Viker­lased saabuvad retkelt tagasi. Vaho teatab, et Ülo ja Juta pulmad peetakse järgmisel päeval. Juta ja Ülo on õnnelikud. Vaike on sügavalt kurb. Olavil õnnes­tub valvurite käest põgeneda. Kui Ülo hetkeks lahkub ilmub Olav veendunult, et Juta teda armastab ja palub Jutalt abi Saare­maalt pääsemiseks ning keelitab Jutat kaasa tulema. Juta keeldub. Olav tahab Jutat taas vägivaldselt kaasa võtta. Juta appihüüdu kuuleb Vaike, kes kutsub Ülo appi. Olav haarab Vaikelt noa, ründab Ülo selja tagant ja tapab ta. Olav põgeneb ja lubab Jutale järele tulla.

Juta leinab oma armsamat ja rahvas nutab taga oma kangelast. Taas saabub külla Olav ja kutsub Jutat veelgi tungivamalt endaga Rootsi kaasa. Juta vastab, et vihkab Ülo mõrtsukat. Olav mõistab, et Juta ei hakka teda kunagi armastama, neab oma saatust ja läheb hulluks. Vaho korraldusel süüdatakse tuleriit, et sellel Ülo surnukeha põletada.

Helisalvestused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Melodija  „ Vikerlased”, stseene ja aariaid, Riia, 1961. Esitajad; Lehte Mark (Juta, sopran); Endel Ani (Ülo, tenor), Valentina Hein (Vaike, sopran), Jüri Pärg (Olav, bariton). Vanemuise koor ja orkester. Dirigent Jaan Hargel.
  • SE&JS  „Vikerlased”, 1997. Salvestus Tartu Ülikooli aulas 1959. Esitajad Evald Tordik (Vaho, bass), Lehte Mark (Juta, sopran), Endel Ani (Ülo, tenor), Valentina Hein (Vaike, Sopran), Viktor Taimre (Olav, bariton), Enn Raa (Hiietark, bass), Ernst Kruuda, Arli Jõgi, Ants Känd, Johannes Kade. Vanemuise koor ja orkester. Dirigent Jaan Hargel.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]