Karin Luts: erinevus redaktsioonide vahel
P Fail Karin_Luts,_"Autoportree"_1939.jpg on eemaldatud, sest kasutaja Natuur12 kustutas selle Commonsist. Põhjus: Per commons:Commons:Deletion requests/File:Ants Lauter.jpg. |
Resümee puudub |
||
| 25. rida: | 25. rida: | ||
1929. aasta sügisel naases ta kodumaale, kus töötas vabakunstnikuna Tallinnas. Tegi kostüümikavandeid ning illustreeris näiteks [[Eduard Visnapuu]] lasteraamatu "Loomade talu" (1933). 1935 alustas tekstiilikavandite tegemist ja joonistas üliõpilasseltsile "[[Liivika]]" sõrmuse ja märgi kavandi. Samal aastal käis [[Soome]]s ning külastas koos kunstnik [[Andrus Johani]]ga [[Taani]]t. 1938. aastal avaldas ta "[[Varamu]]s" on esimese kunstialase artikli, arvustades Itaalia naiskunstnike näitust Tallinnas 1937. aasta lõpul. <ref name="Talvistu, 2005" /> |
1929. aasta sügisel naases ta kodumaale, kus töötas vabakunstnikuna Tallinnas. Tegi kostüümikavandeid ning illustreeris näiteks [[Eduard Visnapuu]] lasteraamatu "Loomade talu" (1933). 1935 alustas tekstiilikavandite tegemist ja joonistas üliõpilasseltsile "[[Liivika]]" sõrmuse ja märgi kavandi. Samal aastal käis [[Soome]]s ning külastas koos kunstnik [[Andrus Johani]]ga [[Taani]]t. 1938. aastal avaldas ta "[[Varamu]]s" on esimese kunstialase artikli, arvustades Itaalia naiskunstnike näitust Tallinnas 1937. aasta lõpul. <ref name="Talvistu, 2005" /> |
||
1939 võeta ta koos [[Aino Bach]]i ja [[Salome Trei]]ga kunstiühingu [[Pallas]] liikmeks, samuti kuulus ta [[EKKKÜ]] ja [[RaKü]] liikmeskonda. Sama aasta kevadel sõitis Karin Luts [[Tallinna Naisklubi]] stipendiaadina [[Rooma]]s ''Studio di Via Margutta'''s |
1939 võeta ta koos [[Aino Bach]]i ja [[Salome Trei]]ga kunstiühingu [[Pallas]] liikmeks, samuti kuulus ta [[EKKKÜ]] ja [[RaKü]] liikmeskonda. Sama aasta kevadel sõitis Karin Luts [[Tallinna Naisklubi]] stipendiaadina [[Rooma]]s ''Studio di Via Margutta'''s. 1940–1941 oli Tartus Konrad Mäe nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli õppejõud. |
||
==Looming== |
==Looming== |
||
Tema omanäoline maalilooming on üks huvitavamaid ja intrigeerivamaid 1920–30ndate aastate eesti kunstis. Ta oli Draamateatri kostüümimeister ning illustreeris mitmeid noorsooraamatuid. Tema illustreeritud on "Tom Sawyeri imelikud juhtumised" (1924), Eduard Visnapuu "Loomade talu" (1934) jt. |
Tema omanäoline maalilooming on üks huvitavamaid ja intrigeerivamaid 1920–30ndate aastate eesti kunstis. Ta oli Draamateatri kostüümimeister ning illustreeris mitmeid noorsooraamatuid. Tema illustreeritud on "Tom Sawyeri imelikud juhtumised" (1924), Eduard Visnapuu "Loomade talu" (1934) jt. 1937 tellis majandusministeerium Karin Lutsult [[gobelään|gobelääni]] kavandi [[1937. aasta Pariisi maailmanäitus|Pariisi maailmanäituse]] Eesti paviljoni jaoks. Gobelääni kudus kangur Friedeman<ref>Päevaleht, 26.03.1937</ref>. |
||
[[1944]]. aastal pages Karin Luts koos filoloogiaprofessorist abikaasa [[Peeter Arumaa]]ga Rootsi. Ka eksiilis olles pühendus ta jäägitult kunstile. 1950. aastate keskel leidis Luts maali kõrval uue väljakutse [[graafika]]s, millega pälvis suurema tähelepanu ning rahvusvahelise tunnustuse. |
[[1944]]. aastal pages Karin Luts koos filoloogiaprofessorist abikaasa [[Peeter Arumaa]]ga Rootsi. Ka eksiilis olles pühendus ta jäägitult kunstile. 1950. aastate keskel leidis Luts maali kõrval uue väljakutse [[graafika]]s, millega pälvis suurema tähelepanu ning rahvusvahelise tunnustuse. |
||
Redaktsioon: 5. veebruar 2014, kell 15:59
| Karin Luts | |
|---|---|
| Sündinud |
29. aprill 1904 Riidaja vald Viljandimaa |
| Surnud |
14. mai 1993 Stockholm |
| Haridus | Kunstikool Pallas |
| Tegevusala | maalikunstnik, graafik |
Karin Luts-Arumaa (29. aprill 1904 Riidaja vald Viljandimaa – 14. mai 1993 Stockholm) oli eesti maalikunstnik ja graafik.
Elukäik
Ta sündis õpetaja perekonnas. Õppis 1922. aastani Pärnu Eesti Kooliseltsi Progümnaasiumis, kus tema joonistusõpetajaks oli kunstnik Konstantin Süvalo. Luts külastas usinasti näitusi, mida korraldas kohalik kunstnik Peeter Akberg ning kuulas suviti õpetajate kursustel oma kunstiõpetaja ja Kristjan Raua loenguid Eesti kunstist.[1]
Süvalo soovitusel astus Karin Luts Tartu Kõrgemasse Kunstikooli Pallas, kus õppis esmalt Konrad Mägi juures maali ning pärast tema surma Ado Vabbe ateljees. 1923 tuli Pallasse õppejõuks kunstnik Magnus Zeller, kelle juures õppis Karin Luts külmnõela-, ofordi- ja litotehnikat.[1] Lõpetas Pallase 1928. aastal. Lõpetamisel saadud stipendiumiga täiendas end 1928–1929 Pariisis Académie de la Grande Chaumière 'is, kus tema juhendajaks oli André Lhote.
1929. aasta sügisel naases ta kodumaale, kus töötas vabakunstnikuna Tallinnas. Tegi kostüümikavandeid ning illustreeris näiteks Eduard Visnapuu lasteraamatu "Loomade talu" (1933). 1935 alustas tekstiilikavandite tegemist ja joonistas üliõpilasseltsile "Liivika" sõrmuse ja märgi kavandi. Samal aastal käis Soomes ning külastas koos kunstnik Andrus Johaniga Taanit. 1938. aastal avaldas ta "Varamus" on esimese kunstialase artikli, arvustades Itaalia naiskunstnike näitust Tallinnas 1937. aasta lõpul. [1]
1939 võeta ta koos Aino Bachi ja Salome Treiga kunstiühingu Pallas liikmeks, samuti kuulus ta EKKKÜ ja RaKü liikmeskonda. Sama aasta kevadel sõitis Karin Luts Tallinna Naisklubi stipendiaadina Roomas Studio di Via Margutta's. 1940–1941 oli Tartus Konrad Mäe nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli õppejõud.
Looming
Tema omanäoline maalilooming on üks huvitavamaid ja intrigeerivamaid 1920–30ndate aastate eesti kunstis. Ta oli Draamateatri kostüümimeister ning illustreeris mitmeid noorsooraamatuid. Tema illustreeritud on "Tom Sawyeri imelikud juhtumised" (1924), Eduard Visnapuu "Loomade talu" (1934) jt. 1937 tellis majandusministeerium Karin Lutsult gobelääni kavandi Pariisi maailmanäituse Eesti paviljoni jaoks. Gobelääni kudus kangur Friedeman[2].
1944. aastal pages Karin Luts koos filoloogiaprofessorist abikaasa Peeter Arumaaga Rootsi. Ka eksiilis olles pühendus ta jäägitult kunstile. 1950. aastate keskel leidis Luts maali kõrval uue väljakutse graafikas, millega pälvis suurema tähelepanu ning rahvusvahelise tunnustuse.
Ta oli paguluses üks aktiivsemaid eesti kunsti näituste organiseerijaid ja kunstist kirjutajaid. Ta otsis oma loomingus kontakte toonase moodsa kunstiga, töötades nii abstraktses kui ka sürreaalses laadis.
1963. aastast oli Karin Luts Rootsi Naiskunstnike Ühingu ja 1964. aastast Rootsi Kunstnike Ühingu liige. 1960. aastatest, pärast graafikakursustel osalemist, tegeles ta innukalt ka graafikaga ning esines näitustel koos rootsi kunstnikega.
Ta pärandas oma maali- ja graafikaloomingu Tartu Kunstimuuseumile ning mahuka kirjaliku pärandi (päevikud, kirjavahetus) Eesti Kirjandusmuuseumile, kus talletatakse ka tema mehe Peeter Arumaa fondi. Testamendi üks tingimusi oli ülevaatenäituse korraldamine ja monograafia avaldamine.
Isiklikku
Tema õde oli tuntud näitlejanna Meta Luts ning emapoolne onupoeg kunstnik Julius Gentalen.
Kunstiprojektid
- Tartu Kunstimuuseumi suurprojekt «Karin Luts. Konfliktid ja pihtimused» (2004)
Artiklid
- Narva muuseumi kunstigalerii
- Sarv, T. 2004. Karin Luts jõudis koju tagasi
- Sarv, T. 2004. Sakala: Eesti kuulsaima naiskunstniku näitus sai teoks