Peeter Arumaa

Allikas: Vikipeedia

Peeter Arumaa (kuni 1926. aastani Peeter Blaubrück, 11. oktoober 1900 Põltsamaa21. juuni 1982 Stockholm[1]) oli eesti keeleteadlane. 1921–26 õppis Tartu, 1927–29 Berliini, 1929–30 Praha ülikoolis. 1934–44 Tartu Ülikooli professor.[2]

Uuris eelkõige slaavi, aga ka balti keeli (eriti leedu keelt). Slavistika professor Stockholmi ülikoolis.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Peeter Arumaa abikaasa oli kunstnik Karin Luts.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Paul Ariste, "Peeter Arumaad mälestades" – Keel ja Kirjandus 1982, nr 9, lk 501–502
  • V. Ruke-Dravina, "Peeter Arumaa" [teadlane idaeuroopa keelte alal] – Tulimuld 1983, nr 4, lk 207–211
  • Paul Ariste, "Peeter Arumaa Tartu ülikooli õppejõuna" – Keel ja Kirjandus 1988, nr 9, lk 549-553
  • Paul Ariste, "Peeter Arumaast Stockholmis" – Keel ja Kirjandus 1989, nr 11, lk 691–693
  • P. Arumaa kirjad L. Girale. Leedukeelsest käsikirjast tõlkinud Mihkel Loodus, kommenteerinud Stasys Skrodenis – Keel ja Kirjandus 1990, nr 7, lk 433–435

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]