Mine sisu juurde

Julius Gentalen

Allikas: Vikipeedia
Julius August Gentalen
Sündinud 18. jaanuar 1903
Taevere vald, Viljandimaa
Surnud 22. juuni 1966
Catskill, Greene'i maakond, New Yorgi osariik
Rahvus eestlane
Tegevusala maalikunstnik ja akvarellist

Julius August Gentalen (5. jaanuar (vkj)/ 18. jaanuar 1903 Taevere vald, Viljandimaa22. juuni 1966 Catskill, Greene'i maakond, New Yorgi osariik, Ameerika Ühendriigid) oli eesti maalikunstnik.

Ta sündis möldri perekonnas. Ta võttis osa Vabadussõjast, oli aastatel 1919–1921 Viljandimaa rekvireerimise ja sõjakahjude hindamise komisjoni volinik. Aastatel 1921–1923 õppis ta Viljandi Poeglaste Gümnaasiumis. Alates 1923. aastast elas ta Tallinnas ja oli 1923–1936 Kaitseväe ühendatud õppeasutuse staabis joonestaja ja kantseleiametnik.

1933. aastal lõpetas ta Tallinna Rahvaülikoolide Seltsi Kolledži eragümnaasiumi ning õppis vaheaegadega aastatel 1933–1940 (siis lõpetas) Tartu Ülikoolis õigusteadust. Akadeemiliselt oli ta Korporatsioon Sakala liige.

Alates 1936. aastast töötas ta haridusministeeriumi käsundusametnikuna. Saksa okupatsiooni ajal oli ta sisedirektooriumi juriskonsult ja juriidilise osakonna juhataja, lisaks oli ta veel mitmel sarnasel kohal.

Ta põgenes 1944. aastal Saksamaale, kus viibis koos perekonnaga Kempteni ja Altenstadti põgenikelaagris. Ta oli 1945–1949 aastatel ajalehe Kauge Kodu Päevauudised toimetuse liige, kujundaja ja illustraator.

1949. aastal läks ta edasi Ameerika Ühendriikidesse, kus 1950–1963 leidis Catskilli seenekasvatusfirmas KB Product Corporation tööd raamatupidajana. Ta töötas ka kunstiõpetajana ja andis kunstitunde, esines näitustel ja täiendas end õlimaali alal New Yorgi osariigi ülikoolis.

Kunstitegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Oli peamiselt iseõppija, oma esmase kunstilise ettevalmistuse sai Viljandis kunstnike Villem Ormissoni ja Ants Murakini käe all. Esimesel kunstinäitusel, Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu 1922. aasta näitusel, osales ta juba 19-aastaselt. Ta töötas juba koolipoisina karikaturistina ajalehe Sakala (1921–1922) ja Meie Mats (1920–1923) juures, kus tema karikatuurid olid peamiselt kohalikel teemadel, aga oli ka välis- ja sisepoliitilisi karikatuure.

Töö kõrvalt tegeles ta kunstiga ning osales aktiivselt kunstielus. Ta esines näitustel Lätis, Leedus, Poolas, Ungaris, Itaalias ja Belgias. Nendelt näitustelt soetas Rooma Kaasaegse Kunsti Muuseum ühe Tallinna sadamavaate ja Riia kunstimuuseum Lõuna-Eesti maastiku. 1930. aastate lõpus tegi ta mitu loomingulist reisi Euroopasse, jõudes läbi Ungari, Saksamaa ja Austria ka Itaaliasse.

Gentaleni loomingule on iseloomulik impressionistlik maalitunnetus. Teda võlusid valguse vahelduvad seisundid, muutuvad atmosfäärid ja värvide kirevus. Tema inspiratsiooniallikad olid sadamad, metsad ja õhtud.

1930. aastatel moodustasid tema loomingu enamuse linnavaated (maalis eriti Tallinna vanalinna) ja maastikupildid.

Põgenikelaagris kaunistas ta pannoodega Kempteni endise söelao ja hobusetalli, kuhu rajati meelelahutusruum ning kino- ja einesaalid. Tegu oli figuraalkompositsioonidega, mille teema oli Eesti. Nappide vahendite kiuste suurena teostatud maalides oli teemadeks kaubandus, merendus, haridus, põllumehed, aga ka eesti rahvariietes noorpaar. Pannood valmisid ka Kempteni lastehaiglale (1946) ja Altenstadti näitusele (1946). Kuna Kempten asub Alpide lähedal, ammutas Gentalen ka mägedest hulgaliselt inspiratsiooni.

Gentaleni maaliloomingust Ameerikas on vähe teada. Kunstniku toonaste lemmikteemade hulka kuulusid sadamavaated, looduspildid ja linnavaated. Ka paarkümmend aastat pärast Eestist lahkumist kujutas ta oma maalidel endiselt Oleviste kirikut, Tallinna sadamat, vanalinna müüre. Kunstnikuna oli tal hiilgav pildiline mälu, kuid teadaolevalt võttis ta Eestist lahkudes kaasa ka fotod oma varastest töödest, maalides nende järgi oma 1930. aastate loomingut uuesti ümber.

  1. Hilja Läti. "Gentalen, Julius, maalikunstnik ja akvarellist". // Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996. Lk 83
  2. "Kunstnik J. Gentalen 60-a". Vaba Eesti Sõna nr 3, 17. jaanuar 1963. Lk 8

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]