Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing
Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing (lühend EKKKÜ) asutati Tallinnas 1922. aasta märtsis Eesti kutselisi kunstnikke ühendava keskorganisatsioonina.
Esimesed sammud Peterburis kunsti õppinud eesti soost kunstnike ühendamiseks tegid Noor-Eesti Tartus ning Kunsti Selts Tallinnas. Aastatel 1912–1922 korraldati aktiivsemate kunstnike eestvedamisel mitmeid näitusi, üha teravamaks osutus vajadus organiseeruda. 1918. aastal asutati Tartus kunstiühing Pallas.
1919. aastal kutsusid Anton Starkopf, August Jansen, Ado Vabbe, Roman Espenberg ja teised kokku Eesti kunstnike I ülemaalise kongressi, kus teoreetiliste küsimuste kõrval arutati ka majanduslikke ning erialase tööga seotud muresid. Arutleti, kuidas olla abiks riiklikule kunstikorraldusele, millega tegeles Haridusministeeriumi kunstiosakond.
Eesti kunstnike II ülemaalisel kongressil 1921. aasta sügisel tehti komisjonile, kuhu kuulusid Aren, Jansen, Espenberg, Johannes Greenberg ja Rudolf Sepp ülesandeks töötada välja kunstnike ühingu põhikiri. Valminud põhikirja raskuspunktiks oli kunstnike kutsehuvide kaitsmine ja kunstikultuuri levitamine. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu põhikiri registreeriti Tallinna-Haapsalu rahukogus 14. märtsil 1922.
EKKKÜ esimene koosolek peeti 28. märtsil 1922. Koos olid Aren, Greenberg, Jansen, Espenberg ja Sepp. Valiti ajutine juhatus (kuhu kuulusid eelmainitud), mis kutsus kokku asutava koosoleku, mis toimus aprillis. Ühingu liikmeks astus üle 30 Eesti tuntud kunstniku. Peeti esimene ühingu peakoosolek, kus valiti EKKKÜ juhatus, hindamiskomisjon ja revisjonikomisjon. Peakoosolek otsustas korraldada sügisel Tallinnas kunstinäituse.
Esimene EKKKÜ kunstinäitus Tallinnas 1922. aasta sügisel oli üliedukas. Töid müüdi umbes 300 000 marga eest. Tulude jagamine ja ka muud põhjused tekitasid konflikti, mille tulemusena astus senine juhatus tagasi. Uude juhatusse kuulusid Jansen, Arnold Kalmus, Märt Laarman, August Kilgas ja Jaan Koort. Samal koosolekul otsustati asutada EKKKÜ Tartu osakond.
EKKKÜ jätkas edukaks osutunud näituste regulaarset korraldamist, asutas oma kunstistuudio ning üüris ruumid Mere puiesteel, oli abiks Haridusministeeriumi kunstiosakonnale kunstipoliitiliste otsuste tegemisel. Probleemid tekkisid, kui EKKKÜ-st lahkunud Rudolf Sepp ja veel mõned kunstnikud asutasid Eesti Kunstnikkude Liidu, mis konkureeris EKKKÜ-ga. Eriarvamuste lahendamiseks kutsuti 1923. aasta kevadel kokku Eesti kunstnike III ülemaaline kongress. Kongressist võtsid osa peaaegu kõik tuntumad kunstnikud ja EKKKÜ tunnistati kunstnike ülemaaliseks kutseühinguks.
Kui asutati Kujutava Kunsti Sihtkapital, kuulus selle nõukogusse kaks EKKKÜ esindajat.
EKKKÜ-st kujunes suurim Eesti kunstnikke ühendav ja riigi poolt partnerina tunnustatud kunstnikeorganisatsioon.[1] 1940. aastal korraldas EKKKÜ Kr. Raua nimelise kunstiaasta.[1]
Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing likvideeriti 1940. aasta riigipöörde järel koos teiste seniste kunstiorganisatsioonidega 15. novembril 1940 kui sotsialistliku riigi kunstieluga kokkusobimatu.[1]
Liikmed[muuda | muuda lähteteksti]
1932. aasta seisuga kuulus ühingusse 36 kunstnikku: Hans Laipmann, Kristjan Raud, Adamson-Eric, Peet Aren, Nikolai Bergholz, Karl Burman, Paul Burman, Julius Gentalen, Johannes Greenberg, Herman Halliste, August Jansen, Andrei Jegorov, Elisabeth Hoerschelmann, Karl Hoerschelmann, Roman Espenberg, Ellen Kingo-Espenberg, Arnold Kalmus, Anatoli Kaigorodov, August Kilgas, Hans Kuusik, Jaan Koort, Aleksander Kulkoff, Hugo Lepik, Roman Nyman, Eduard Ole, Ludvig Oskar, Voldemar Päts, August Pulst, Günther Reindorff, Konstantin Štšerbakov, Eduard Taska, Gori, Kristjan Teder, Anatol Sivard, Eduard Wiiralt, Franz Wollmüller ja Klara Zeidler.[2]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "Eesti Kunstnike Liidu koduleht". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. jaanuar 2014. Vaadatud 19. oktoobril 2012.
- ↑ Eestis üle 125 kunstniku - Päevalehe lisa Kratt nr 11, 14. märts 1932
Allikad[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskyhingu viis aastat : EKKKY. Toimetanud Märt Laarmann. Tallinn: [Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskyhing], 1927. (sisaldab August Janseni artiklit "EKKKY synnist")
- E. Ratnik, Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing ja Tartu Kunstnikud, TKM kogude teatmik, Tartu, 1988, lk 43-72.