Alsviķi vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Alsviķi vald

läti Alsviķu pagasts

Pindala: 212,99 km²
Elanikke: 1304 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 6,1 in/km²
Keskus: Alsviķi
Alsviķu pagasts LocMap.png

Alsviķi vald (läti Alsviķu pagasts) on vald Lätis Alūksne piirkonnas. Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald Alūksne rajooni.

Vald piirneb sama piirkonna Alūksne linnaga ja Jaunalūksne, Ziemeri, Kalncempji, Ilzene, Anna, Zeltiņi ning Uue-Laitsna vallaga, samuti ka Hopa piirkonna Hopa ja Trapene vallaga.

Valla pindala on 213 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1522 inimest.[2] Valla keskus on Alsviķi küla, vallavanem on Ingrīda Sniedze.[3]

Valda läbivad Vaidva jõgi ja Peetri jõgi.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Rootsi ajal jagunesid Alsviķi mõisa maad Stāmeri ja Laiviņi valdadeks, teised vallad praeguse Alsviķi valla aladel olid Karva, Rezaka, Krāgaskalnsi ja Nēķene vallad. Aastal 1755 olid Alsviķi mõisa maadel Lūkini, Dudi, Šķērsti, Stāmeri ja Laiviņi vallad, lisaks asusid praeguse valla aladel veel Kokuskalnsi, Karva, Rezaka, Krāgaskalnsi ja Nēķene mõisavallad. Seoses haldusreformiga moodustati Karva ja Rezaka valdadest Karva vald, ülejäänud eelpoolnimetatud vallad liideti aga Alsviķi vallaks. Aastal 1897 liideti Karva valla maad Alsviķi vallaga. Toona oli vallas ligi 2500 elanikku, seal asusid 15 mõisa. Valla maad kuulusid Apukalna ja Aluliina kihelkonda.[4]

Aastal 1920 viidi läbi maareform. Toona asusid valla aladel Alsviķi mõis, millele kuulus 2180 ha maad, Tūja mõis pindalaga 1276 ha, Rēzaka mõisa valdusteks oli 1208 hektarit maad ja Nēķene mõisale kuulus 1137 ha maad.[5] Lisaks suurtele mõisadele oli vallas veel mitu väiksemat mõisa – Karva mõisa pindala oli 835 ha, Lintene mõisa pindala aga 107 ha.[6] Aastal 1921 loodi taas Karva vald, mille pindalaks oli 68,1 km².

Aastal 1935 oli Alsviķi valla pindala 130 km² ja seal oli 2113 elanikku. Karva vallas oli toona 961 elanikku.[7] 1945. aastal moodustati Alsviķi valda Alsviķi ja Nēķene külanõukogud, Karva valda aga Karva ja Kaktiņi külanõukogud. Aastal 1949 likvideeriti mõlemad vallad ametlikult. Aastal 1954 liideti Alsviķi külanõukoguga Nēķene külanõukogu, aastal 1958 aga Vaidava külanõukogu. Mitšurini kolhoosi ja kolhoosi «Vētra» maad liideti selsamal aastal aga Strautiņi külanõukoguga. Aastal 1961 Strautiņi külanõukogu likvideeriti ja selle maad liideti Alsviķi külanõukoguga, samuti liideti sellega ka Alūksne külanõukogu «Alsviķi» sovhoosi maad. Aastal 1968 liideti külanõukoguga sama sovhoosi Alūksne linna maaterritooriumile jäänud alad. Aastal 1977 liideti osa külanõukogu maadest Alūksne linnaga.[8] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks, sellega liideti ka Karva vald ja suurem osa Alūksne vallast. 2009. aastast kuulub vald Alūksne piirkonda.

Kaitsealused objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Zuši maja juures olev Läti Vabadussõja lahingupaik koos läti sõdurite kalmudega, Asari muinaskalme, Asari II muinaskalme, Stāmeri palvemaja, Pidiķi muinaskalmed, Jaunlaiviņi muinaskalmed ehk Kalmemägi, hiiepaik Sprūši Jaanimägi, Ambrozi muinaskalmed, Celenski linnamägi, Rebeņi muinaskalmed ehk Kalmemägi, Žīguri muinaskalmed ehk Miroņi küngas ja Spīdzenieki linnamägi.[9] Kohaliku kaitse all on Tūja mõisa hoonetekompleks (rehi-küün, moonakamaja ja eluhoone), Rēzaka mõisa hoonetekompleks (keldriga majandushoone, laut, elumajaks ümber ehitatud ait ja mõisavalitseja maja), Nēķene mõisa hoonetekompleks (tall, küün, magasiait-sepikoda, staarostimaja ait ja moonakamaja), Krāgeskalnsi mõisa hoonetekompleks (laut-küün, laut suletud tagahooviga ja mõisavalitseja maja), Buliņise karjamõisa hoonetekompleks (magasiait, tall, kelder, mõisavalitseja maja, laut, ait ja elumaja), Karva mõisa magasiait, tall ja mõisavalitseja maja, Alsviķi mõisa hoonetekompleks (park, kelder, laut, moonakamaja, häärber, mõisavalitseja maja ja kuivati), hiiepaik Medņi Jaanimägi, Vizikoki Silmaallikas, Putreņi muinaskalme, Zuši muinaskalme, Vikuti muinaskalmed ehk Kalmeküngas, Lielmucenieki muinaskalmed ehk Kalmeküngas, hiiepaik Burtnieki Jaanimägi, Ķesteri muinaskalmed ja Atmiņase muinaskalmed.[10]

Looduskaitse all on Lintene tamm, Medņi kask, Karva pärn, Kušķi pärn, Kušķi tamm, teine tamm, mis kannab nime "Kušķi puud", Melnupe mänd, Dzeņi mänd, Mikuzeni pärn, Jaunzemi vaher, Uķi pärn, Jaunzemi pärn, Uķi – Muriņi pärnasalu, Anīteņi tamm, Miķeļi kadakas, Bormaņi pärnad, Nēķene pärn, Vītoli pärnad, Vītoli vahtrad, Jaunzemīši pihlakas, Jaunzemīši vaher, Cīruļkalni tamm, Aktani õunapuu, Zemnieki kuusk, Skujenieki vahtrad, Jaunlaiviņi saar, Gravmaļi tamm, Tūja lehis, Sprūši pärn, Vikuti pärn, Vējiņi vaher, Stūrīši mänd, Veidiņi saar, Žīguri mänd, Taužase tamm, Siļķēni saar, Siļķēni tamm, Dudase tamm, Baronise paju, Cerkazi tamm, Ambrozi tamm, Buliņi vaher, Balceri vaher, Balceri pärn, Aupati õunapuu, Lūkini tamm, Lūkini künnapuud, Riduži saar, Alsviķi mänd, Gailīši elupuu, Gailīši mänd, Gailīši tamm, Čuksti kask, Kalna Ķikuti tamm, Breici tamm, Lūkini vahtrad, Traumaņi tamm, Lūri tamm, Luki tamm, Gaigulene õunapuu, Goblejase Trīniši tamm, Sulupese metsõunapuu ja Plīši paju. Valda jäävad ka 13 hektari suurune Kaļķi ürgmetsa hoiuala ja 7 hektari suurune Indzerise järve saarte hoiuala.[11]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 1335 lätlast, 84 venelast, 6 valgevenelast, 9 ukrainlast, 9 poolakat ja 2 leedulast.[12]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [13]
Aizupītes vidējciems 66 (2019)
Alsviķi vidējciems 286 (2019)
Celenski masciems 23 (2007)
Čuksti mazciems
Kaltiņi mazciems 6 (2007)
Karva mazciems 53 (2015)
Krogaskols skrajciems
Nēķene mazciems 29 (2007)
Pullans mazciems 25 (2019)
Rezaka mazciems 12 (2007)
Silaktis mazciems 70 (2007)
Strautiņi vidējciems 213 (2019)
Tūja skrajciems 17 (2007)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[13]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Alūksnes novads, vaadatud 22.06 2017
  4. Alūksnes novads, vaadatud 22.06 2017
  5. Latviešu konversācijas vārdnīcas I sējuma 318—320 slejas. Rīga: 1927.—1928.
  6. Latviešu konversācijas vārdnīcas VIII sējuma 16039—16040 slejas. Rīga: 1932.—1933.
  7. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-4 12-0.
  8. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  9. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  10. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  11. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  12. Ethnic composition of Latvia 2011
  13. 13,0 13,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]