Vastse-Laitsna vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Vastse-Laitsna vald

läti Jaunlaicenes pagasts

Pindala: 52,2 km²
Elanikke: 407 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 7,8 in/km²
Keskus: Vastse-Laitsna
Jaunlaicenes pagasts LocMap.png
Valla maastik

Vastse-Laitsna vald (ka Jaunlaicene vald, läti Jaunlaicenes pagasts) on vald Lätis Alūksne piirkonnas. Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald Alūksne rajooni.

Vald piirneb sama piirkonna Vana-Laitsna, Ziemeri ja Alsviķi vallaga, samuti ka Hopa piirkonna Hopa vallaga.

Valla pindala on 52 km². 2016. aasta seisuga elas seal 478 inimest.[2] Valla keskus on Vastse-Laitsna küla, vallavanem on Inta Cinglere.[3]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Vald asub Alūksne kõrgustikul. Ziemeri ja Vastse-Laitsna valla piiril asub 271,5 m kõrgune Dēliņkalns, valla ja Alūksne kõrgustiku kõrgeim tipp. Valla suurim jõgi on Pedetsi jõgi.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vald loodi aastal 1919 Vastse-Laitsna mõisale kuuluvatele maadele. Valla maad kuulusid toona Apukalna kihelkonda. Aastal 1920 kuulus Vastse-Laitsna valla aladel Vastse-Laitsna mõisale ja selle Kalnsi ja Evalda kõrvalmõisadele 3076,35, Hopa mõisale 557,89, aga Repjakalnsi mõisale 1747,23 hektarit maad.[4] Aastal 1935 oli valla pindala 161,9 km² ja seal oli 2163 elanikku.[5]

1945. aastal moodustati valda Vastse-Laitsna ja Grūbe külanõukogud, aastal 1949 likvideeriti aga vald ametlikult. Aastal 1954 liideti Vastse-Laitsna külanõukoguga likvideeritav Grūbe külanõukogu, ent aastal 1963 ühendati kolhoosi Padomju Dzimtene alad Hopa linna maaterritooriumiga.[6] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Alūksne piirkonda.

Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Apekalnsi kirik, selle orel, altar ja kantsel, Popji linnamägi, Vārņi järve rajatud hooned, Ķauķi ning Rūci muinaskalmed.[7] Kohaliku kaitse all on Vastse-Laitsna mõisa hoonetekompleks (park, kabel, tall, ait, kaks majapidamishoonet, mõisavalitseja maja, üks häärberi tiib) samuti ka Lielbrieži muinaskalmed ehk Miroņkalns.[8] Valla idaosa jääb osaliselt Dēliņkalnsi hoiualale, valla põhjaosa aga Vana-Laitsna kaitstavale maastikule.[9]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 437 lätlast, 12 venelast ja 1 leedulane, lisaks veel 33 muude rahvaste esindajat.[10]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv[11]
Apekalns mazciems 10 (2007)
Auguļi skrajciems
Brieži skrajciems 10 (2007)
Bērziņi mazciems 6 (2007)
Vastse-Laitsna vidējciems 237 (2019)
Lācupji mazciems 9 (2007)
Rūci mazciems 6 (2007)
Stiliņi skrajciems 7 (2007)
Šļukumi mazciems 8 (2007)
Tortuži mazciems 12 (2007)
Vēciņi skrajciems 12 (2007)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[11]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Alūksnes novads, vaadatud 25.06 2017
  4. Latviešu konversācijas vārdnīcas VII sējuma 14178-14180 slejas. Rīga: 1931.-1932.
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  6. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  9. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 26.07 2017
  10. Ethnic composition of Latvia 2011
  11. 11,0 11,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]