Mine sisu juurde

Smiltene

Allikas: Vikipeedia
Smiltene

läti Smiltene

Pindala: 7,2 km² (2025)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 5073 (1.01.2025)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 57° 25′ N, 25° 54′ E
Smiltene (Läti)
Smiltene

Smiltene (läti) (eestipäraselt Miltina, saksa keeles Smilten) on linn Lätis Vidzemes, Smiltene piirkonna keskus. Asub Abulsi jõe ääres. Smiltene lõunapoolses osas asub Cērtene linnaosa.

Kaitstavad objektid

[muuda | muuda lähteteksti]

Looduskaitse all on Kaikase mänd, Cērtene pärn ümbermõõduga 4,43 m ja kolme tüvega mänd. Lisaks on looduskaitse all veel kakskümmend üks nimetut mändi, künnapuu, tamm ja arukask.[3]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Smiltene Maarja kirik[4], selle altar[5], kantsel[6] ja orelirõdu[7], samuti osaliselt Launkalne valda jääv Cērtene linnamägi ning selle eeslinnus ja tammide kompleks.[8] Kohaliku kaitse all on Behrensite suguvõsa kabel[9] ja osaliselt linna alale, aga osaliselt Smiltene valda jääv Smiltene mõisakompleks[10], samuti selle park.[11]

Linnast põhja pool asub Smiltene mõis, seal on ka keskaegse Vana-Liivimaa Riia peapiiskopkonna Smiltene piiskopilinnuse varemed. Linnust on esimest kord mainitud aastal 1359. Keskajal oli Smiltene alev. Smiltene oli ka Smiltene kihelkonna keskus. Kihelkonnakirik valmis aastal 1708. Sealse kirikuõpetajana on töötanud Jakob Lange.

Sealse mõisa ehitas aastail 17631771 välja George Browne. Aastal 1893 sai mõisa omanikuks Paul Lieven, kes hakkas sealset maad elamukruntideks müüma. Aastal 1903 toetas ta haigla rajamist, samuti rajas ta alevisse saeveski. Aastal 1911 finantseeris ta Smiltenest Valmierasse viiva kitsarööpmelise raudtee ehitust, liin jätkus Valmierast Heinastesse. Aastal 1913 toetas ta rahaliselt Abulsi jõele hüdroelektrijaama rajamist.

Linn aastast 1920.

Smiltene Metsakalmistul asuvad Teises maailmasõjas hukkunud Nõukogude sõdurite ühishauad.[12]

19501959 oli linn Smiltene rajooni keskus. Smiltene raudteejaam suleti 1970. aastal. 2009. aastani kuulus Smiltene Valka rajooni.

  • 752 (1897)
  • 3500 (1914)
  • 2293 (1920)
  • 3251 (1925)
  • 3745 (1935)
  • 3598 (1949)
  • 4654 (1959)
  • 4719 (1970)
  • 5579 (1979)
  • 6393 (1989)
  • 6349 (2000)
  • 5521 (2011)
  • 5252 (2021)
  • 5265 (2025)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]