Līgatne

Allikas: Vikipeedia
Līgatne

läti Līgatne

Līgatne vapp
Līgatne vapp
Pindala: 7,4 km²
Elanikke: 1147 (2016)[1]

Koordinaadid: 57° 14′ N, 25° 2′ Ekoordinaadid: 57° 14′ N, 25° 2′ E
Līgatne
Līgatne Läti kaardil

Līgatne (Helifail läti ) (saksa keeles Ligat, ka Conradsruhe) on linn Lätis Vidzemes, Līgatne piirkonna keskus. Asub Koiva vasakul kaldal Gauja rahvuspargi alal, merepinnast 88 meetri kõrgusel.

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Līgatnes asub 1815 asutatud paberivabriku hoonetekompleks. Üle Koiva jõe viib parv. Säilinud on arvukalt XIX sajandil ehitatud tööliselamuid, vabriku direktori külalismaja (on tänapäeval kasutusel lasteaiana). Linnast idas asub nõukogude ajal rajatud varjendite kompleks, läänes aga Līgatne maastikupark.

Līgatnes on mitmeid paljandeid. Linna keskel asub Lustūzis - ligi 50 meetrit kõrge ja 250 meetrit pikk paljand, mis on märkimisväärne arvukate liivakivisse uuristatud koobaste - vabrikutööliste keldrite poolest. Esimesed koopad rajati sinna juba aastal 1770.[2] Selle vastas asub 17 meetri kõrgune Anfabrikas klintis. ka sellesse on alates aastast 1815 rajatud keldreid.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Līgatnet on esimest korda mainitud XVII sajandi esimesel poolel. Toona kandsid seda nime mõned Sigulda mõisale kuuluvad majad ja Cēsise ning Riia vahelise tee ääres olev kõrts.

Tänapäevane asula sai alguse aastal 1815, mil Riia kaupmehed Kārlis Kibers ja Conrad Justus Storch hakkasid Paltmale mõisalt rentima selle vesiveskit ja veski ümbruse maid, rajades sinna paberivabriku. Veski juurde asusid elama meister ja viisteist töölist; samal aastal toodis vabrik esimesed 1050 puuda paberit. Aastaks 1827 elas vabriku juures 33 mõisale kuuluvat talupoega, 18 vaba lätllasest vabrikutöölist ja 11 vene töölist, lisaks veel paar sakslasest meistrit.[4]

Aastal 1830 valmis suurem vabrikuhoone ja aastal 1849 hakkas tegutsema esimene paberimasin. Aastl 1856 ostis vabriku ära Kārlis Grothus, kes käivitas seal teise paberimasina ja muutis vabriku aktsiaseltsiks. Sellest perioodist pärineb ka enamik asula maju - nii tööliste kui ka administratsiooni elamud, haigla, klubi, koolimaja ja apteek. Vabrik tegi oma töölistele suuri soodustusi - nii said need tasuta elamispinna (abielus töölised korteri, vallalised koha ühiselamus), tasuta olid ka elekter, küte, vesi, lasteaiakohad ja hooldus vanade eest.[5]

Esimese maailmasõja ajal evakueeriti osa tootmisest aastal 1915, lõplikult viidi seadmed minema aastal 1917. Tehas avati taas aastal 1921. Aastal 1935 liideti asulaga Spriņģukalnsi küla.

Teise maailmasõja ajal tegutses tehas aastani 1944, mil taganevad saksa väed tehase purustasid. Tootmist alustati taas aastal 1945. Sõjas hävis ka üle Gauja jõe viiv sild, mille asemel hakkas üle jõe käima parv. [6]

Aastal 1961 sai Līgatnest alev. Nõukogude ajal rajati asula lähistele maa-alune varjend, kus tuumasõja puhul liiduvabariigi juhtkond pidi varju leidma.[7] Linnaõigused aastast 1993. 2009. aastani kuulus Cēsise rajooni. Aastal 2014 sattus vabrik makseraskustesse,[8] järgmisel aastal tootmine peatati.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]