Līgatne

Līgatne
läti Līgatne
Līgatne kultuurikeskus ja raamatukogu
Līgatne vapp
Pindala: 7,1 km² (2025)
Elanikke: 1017 (1.01.2025)
Koordinaadid: 57° 14′ N, 25° 2′ E

Līgatne (läti^ⓘ) (saksa keeles Ligat, ka Conradsruhe) on linn Lätis Vidzemes Cēsise piirkonnas. Asub Koiva vasakul kaldal Gauja rahvuspargi alal, merepinnast 88 meetri kõrgusel.

Nõukogude ajal kandis sama nime ka Augšlīgatne küla.

Vaatamisväärsused

Līgatnes asub 1815. aastal asutatud paberivabriku hoonetekompleks. Üle Koiva jõe viib parv. Säilinud on arvukalt 19. sajandil ehitatud tööliselamuid. Vabriku direktori külalismaja (on tänapäeval kasutusel lasteaiana) on riikliku kaitse all olev muinsusmälestis. Linnast idas asub nõukogude ajal rajatud varjendite kompleks, läänes aga Līgatne maastikupark.

Muinsusmälestistest on linnas riikliku kaitse all veel paberivabriku töölisküla ajalooline keskus, keskkalmistu kabeli interjöör, Zanderi muinaskalmed ja Līgatne linnamägi. Regionaalse kaitse all on kultuurimaja interjöör (kolm lage) ja Zanderi muinaskalmed .

Līgatnes asub mitmeid looduskaitsealuseid paljandeid. Linna keskel asub Lustūzis – ligi 50 meetrit kõrge ja 250 meetrit pikk paljand, mis on märkimisväärne arvukate liivakivisse uuristatud koobaste – vabrikutööliste keldrite poolest. Esimesed koopad rajati sinna juba 1770. aastal. Selle vastas asub 17 meetri kõrgune Anfabrikas klintis. Ka sellesse on alates 1815. aastast rajatud keldreid.

Looduskaitse all on ka osaliselt linna territooriumil asuv Spriņģi pank. Kaitse all on kaks mändi, kuusk, saar ja arukask. Linn asub Gauja rahvuspargis.

Ajalugu

Līgatnet on esmamainitud 17. sajandi esimesel poolel. Toona kandsid seda nime mõned Sigulda mõisale kuuluvad majad ning Cēsise ja Riia vahelise tee ääres olev kõrts.

Tänapäevane asula sai alguse 1815. aastal, mil Riia kaupmehed Kārlis Kibers ja Conrad Justus Storch hakkasid Paltmale mõisalt rentima selle vesiveskit ja veski ümbruse maid ning rajasid sinna paberivabriku. Veski juurde asusid elama meister ja viisteist töölist; samal aastal tootis vabrik esimesed 1050 puuda paberit. 1827. aastaks elas vabriku juures 33 mõisale kuuluvat talupoega, 18 vaba lätlasest vabrikutöölist ja 11 vene töölist, lisaks paar sakslasest meistrit.

1830. aastal valmis suurem vabrikuhoone ja 1849. aastal pandi tööle esimene paberimasin. 1856. aastal ostis vabriku ära Kārlis Grothus, kes käivitas seal teise paberimasina ja muutis vabriku aktsiaseltsiks. Sellest perioodist pärineb ka enamik asula maju – nii tööliste kui ka administratsiooni elamud, haigla, klubi, koolimaja ja apteek. Vabrik tegi oma töölistele suuri soodustusi – nii said need tasuta elamispinna (abielus töölised korteri, vallalised koha ühiselamus), tasuta olid ka elekter, küte, vesi, lasteaiakohad ja hooldus vanade eest.

Esimese maailmasõja tõttu evakueeriti osa tootmisest 1915. aastal, viimased seadmed viidi minema 1917. aastal. Tehas avati uuesti 1921. aastal. 1935. aastal liideti asulaga Spriņģukalnsi küla.

Teise maailmasõja ajal tegutses tehas aastani 1944, mil taganevad Saksa väed tehase purustasid. Tootmist alustati taas 1945. aastal. Sõjas hävis ka üle Gauja jõe viiv sild, mille asemel pandi käima parv.

1961. aastal sai Līgatnest alev. Nõukogude ajal rajati asula lähistele maa-alune varjend, kus tuumasõja puhul liiduvabariigi juhtkond pidi varju leidma. Alev sai linnaks 1993. aastal. 2009. aastani kuulus Cēsise rajooni. Aastatel 2009–2021 oli linn Līgatne piirkonna keskus. 2014. aastal sattus vabrik makseraskustesse, järgmisel aastal tootmine peatati.

Elanikkond

249 (1935) 2134 (1959) 2169 (1970) 1850 (1979) 1767 (1989)

1467 (2000) 1142 (2011) 1010 (2021) 1082 (2025)

• 
  Ānfabrikas klintis
• 
  Tiik linna keskuses
• 
  Paberivabriku värav

Välislingid

 Līgatne – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis