Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Valga–Gulbene raudtee
Üldist
Seis Valga–Alūksne üles võetud, Alūksne–Gulbene kasutusel
Asukoht Flag of Estonia.svg Eesti Flag of Latvia.svg Läti
(Valgamaa ja Läti)
Alg- ja lõpp-punkt Valga
Gulbene (algselt Pļaviņas, saksa keeles Stockmannshof)
Tehniline
Liini pikkus 210
Rööpmelaius kitsarööpmeline 750 mm
Raudtee lõpp Alūksnes

Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee oli esimene kitsarööpmeline raudteeliin Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangus, Valga ja Pļaviņase, hiljem Gulbene vahel.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

  • Raudteeliin oli üks esimesi kitsarööpmelisi raudteeliine Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangus. Esimesed plaanid tehti aastal 1890. Pärnu ja Valga vaheline raudteeliin avati 1896, Valga–Pļaviņase raudtee 1903. Raudtee ehitamiseks moodustati aastal 1898 Liivimaa Juurdeveoraudtee Selts, ehitust finantseeris ka Deutsche Bank.[1]
  • Pļaviņase (saksa keeles Stockmannshof)-Gulbene-Alūksne-Ape-Valka liin pikkusega 211 km (197 versta) avati reisiliikluseks 15. augustil 1903.
  • 1916. ehitati Pļaviņase-Gulbene lõik sõjalisel otstarbel laiarööpmeliseks. Kitsarööpmelise raudtee lõppjaamaks jäi seejärel Gulbene.
  • Allesjäänud Gulbene-Valga liinil oli kaubavedude maht väga väike ja 1918. aastal Liivimaa Juurdeveoraudtee Selts pankrotistus.
  • Pärast Eesti ja Läti iseseisvumist ning riikidevahelise riigipiiri ja piiriületusrežiimi kehtestamist rajati 1923. aastal Eestis Valga–Koikküla raudteelõik. Enne Valga–Koikküla raudteelõigu valmimist sõitis rong Valgast Koikülla ja mitmesse muussegi Eesti asulasse läbi Lätis paikneva Žultini (Žuldiņi) raudteejaama. Uuele 15 km pikkusele Valga–Koikküla raudteelõigule tehti Eestisse uus peatus nimega Kaagjärve. Uue kitsarööpmelisele raudteelõigu ja laiarööpmelise Valga–Petseri raudtee ristumiskohta ehitati viadukt.[2]
  • Teise maailmasõja järel liiklus raudteel peatus. Gulbene ja Hopa vaheline tee avati liikluseks aastal 1945, Hopa ja Valga vahel aastal 1954. Žuldiņi raudteejaama läbinud teelõiku sõja järel enam ei avatud.[3]
  • 1970. aastate alguses suleti liiklus Eestis Valga ja Lätis Eesti piiri lähedal paikneva Ape vahel.
  • 1. jaanuarist 1973 suleti liiklus Lätis Eesti piiri lähedal paikneva Ape ja Alūksne raudteejaama vahelisel teel, mis peatselt demonteeriti (Alūksnes paiknenud Nõukogude sõjaväeosa jaoks polnud senist kivisöe ümberlaadimispunkti enam vaja).
  • 1984. aastal võeti säilinud Alūksne-Gulbene raudteelõik tehnikamälestisena kaitse alla.
  • 1987. aastal taastati liiklus Alūksne-Gulbene raudteelõigul. 1988. aastal võeti kasutusele kaks uut TU7A tüüpi vedurit numbritega 2994 ja 3018.
  • 2005. aastal toodi liinile Lavassaare raudteemuuseumis restaureeritud auruvedur КЧ4-332. See sai omale Škoda poolt Plzeňis valmistatud vagunid ja aastal 2006 alustas liinil diiselrongide kõrval tegutsemist ka aururong nimega „Marisa“.

Peatused[muuda | muuda lähteteksti]

Valga–Mõniste raudteelõik
Koikküla jaam 20. sajandi alguses

Eesti Vabariigi territooriumil olid järgmised peatused:

Raudtee jätkus Lätis:

Gulbene raudteejaam

Kuni 1916. aastani olid liinil Gulbene ja Pļaviņase vahel järgmised peatused: Elste, Jaungulbene, Degas, Dzelzava, Cesvaine, Patkule, Madona, Mārciena, Kalsnava, Jaunkalsnava, Spīgana, Pļaviņas.[4]

Alūksne–Gulbene muuseumiraudtee[muuda | muuda lähteteksti]

Säilinud 33 km pikkusel Alūksne–Gulbene raudteelõigul toimub regulaarne liiklus vastavalt sõiduplaanile. Peatused Alūksne–Gulbene raudteelõigul on Gulbene, Birze*, Purini*, Stameriene, Kalniena, Dunduri*, Paparde*, Umernieki, Vējiņi* ja Alūksne. Tärniga on märgitud nõudepeatused.[5]

Eesti Posti tervikasi[muuda | muuda lähteteksti]

2003. aastal andis Eesti Post välja tervikasja "Valga-Mõniste-Gulbene-Pļaviņase kitsarööpmeline juurdeveoraudtee"[6][7].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]