Jaunalūksne vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Jaunalūksne vald

läti Jaunalūksnes pagasts

Pindala: 184,66 km²
Elanikke: 999 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 5,4 in/km²
Keskus: Kolberģis
Jaunalūksnes pagasts LocMap.png

Jaunalūksne vald (läti Jaunalūksnes pagasts) on vald Lätis Alūksne piirkonnas. Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald Alūksne rajooni.

Vald piirneb sama piirkonna Alūksne linnaga ja Mārkalne, Anna, Ziemeri, Liepna, Maliena, Pededze, Mālupe ning Alsviķi vallaga.

Valla pindala on 185 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1190 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 914 lätlast, 147 venelast, 3 valgevenelast, 9 ukrainlast, 1 poolakas ja 1 leedulane.[3] Valla keskus on Kolberģise küla, vallavanem on Inta Cinglere.[4]

Valla suurim jõgi on Pedetsi jõgi, vald piirneb edelast Alūksne järvega.

Aastal 1920 kuulus valla aladel Beja mõisale 2714, Kolberģi mõisale 1166 ja Vizikumsi mõisale 1129 ha maad. Valla alad kuulusid Aluliina kihelkonda. Aastani 1925 kandis see ala nime Kolberģise vald, seejärel aga Beja vald. Aastal 1935 oli Beja valla pindala 139,2 km² ja seal oli 2344 elanikku.[5] 1945. aastal moodustati valda Beja ja Vētraine külanõukogud, aastal 1949 likvideeriti aga vald ametlikult. Aastal 1954 liideti Beja külanõukoguga likvideeritav Vētraine külanõukogu. Aastal 1958 liideti sovhoosi «Alūksne» maad Mārkalne külanõukoguga. Aastal 19671 nimetati Beja külanõukoguga ümber Jaunalūksne külanõukoguks. Selsamal aastal liideti külanõukoguga Mārkalne külanõukogu ja Alūksne linna maaterritooriumi sovhoosi «Alūksne» territooriumile jäävad alad. Aastal 1977 liideti osa külanõukogu maadest Alūksne linnaga.[6] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Alūksne piirkonda.

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Smiķi muinaskalmed, Siseņi ehk Garasīmi linnamägi, Nametkalnsi linnamägi ja Raudziņkalnsi muinaskalmed.[7] Kohaliku kaitse all on Kolberģi mõisa hoonetekompleks (ait, küün ja häärber), samuti ka Garjuri muinaskalmed ehk Kalmemägi.[8] Looduskaitse all on Vēverkalnsi tamm, Garā Jura mäe mänd, Visikumsi vaher, Dzena Litovska tammed, Akaviņa künnapuu, Jaunputrene hõbepaju, Palmi tamm, Sprīdīši kuusk, Alpi erikujulised kuused ja Alpi "pudelikuusk". Valda jääb ka 59 hektari suurune Beja metsa hoiuala.[9]

Vallas on kolmkümmend üks küla. Valla keskuses Kolberģises (vidējciems) oli aastal 2017 279 elanikku. Teine sama staatusega küla on Matisene, kus aastal 2017 oli 94 elanikku. Staatusega mazciems on üksteist küla - Adrakaši 8 elanikuga aastal 2007, Bajs ehk Beja 11 elanikuga aastal 2007, Bērzukalns, Kanaviņas 7 elanikuga aastal 2007, Lenkava 8 elanikuga aastal 2007, Putāni 10 elanikuga aastal 2007, Rečiņi 5 elanikuga aastal 2007, Siseņi 19 elanikuga aastal 2007, Struņķene 6 elanikuga aastal 2007, Vecputrene 4 elanikuga aastal 2007 ja Visikums 20 elanikuga aastal 2007. Teised valla külad on staatusega skrajciems – Bundzene 7 elanikuga aastal 2007, Garasimi 25 elanikuga aastal 2007, Garjuri 60 elanikuga aastal 2007, Igaunīši, Jurenski 10 elanikuga aastal 2007, Lāčudārzs 3 elanikuga aastal 2007, Lāzberģis 9 elanikuga aastal 2007, Lejasšķiņķi 7 elanikuga aastal 2007, Mārtiņi 6 elanikuga aastal 2007, Murjāņi 4 elanikuga aastal 2007, Ploskums 7 elanikuga aastal 2007, Saļņi 12 elanikuga aastal 2007, Sauliķi 3 elanikuga aastal 2007, Skujas 15 elanikuga aastal 2007, Stocene 5 elanikuga aastal 2007, Supes 8 elanikuga aastal 2007, Tereški 21 elanikuga aastal 2007 ja Vēverkalns 7 elanikuga aastal 2007. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. http://www.pmlp.gov.lv/lv/assets/documents/statistika/IRD2016/ISPV_Pasvaldibas_iedzivotaju_skaits_pagasti.pdf
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. Alūksnes novads, vaadatud 24.06 2017
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-4 12-0.
  6. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 24.07 2017
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 24.07 2017
  9. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 24. 06 2017
  10. Vietvārdu datubāze